Ajumäng "Sipelgapõgenemine": Mis see on?

„Ant Escape“ on ajumäng, mis treenib hinnangulist võimekust, töötlemiskiirust, uuendamist, pidurdusvõimet ja ruumitaju. Mängu eesmärk on saada sipelgas sipelgapesasse. Selle saavutamiseks tuleb teha paraja kõrgusega pulgad, et sipelgas saaks platvormide vahel liikuda. Alguses võib see tunduda lihtne, kuid tasemete tõustes ilmnevad takistused ja peate täpsemalt hindama.

CogniFit on selle mängu loonud meie töötlemiskiiruse ja uuendamise stimuleerimiseks. Ant Escape on ideaalne valik meie aju stimuleerimiseks ja kognitiivsete võimete tugevdamiseks lõbusal ja interaktiivsel viisil. See mäng sobib kõigile olenemata vanusest, kuna mängu raskusastet kohandatakse vastavalt iga kasutaja vajadustele.

Mõttemängud, näiteks CogniFiti Ant Escape, võimaldavad treenida meie pärssimisvõimet ja aitavad neuroplastilisuse kaudu stimuleerida kognitiivseid võimeid.

Mis teeb filmi "Ant Escape" nii populaarseks? - Ajalugu

Ant Escape'i peetakse seiklusmänguks, kus kasutaja peab eesmärgi saavutamiseks hindama iga liigutust. CogniFiti neuropsühholoogid ja disainerid võtsid selle mängu loomisel inspiratsiooni Nintendo klassikalistest mängudest. Kasutaja peab mõtlema tavapärasest erinevalt ja hindama iga liigutust võimalikult kiiresti, et sipelgapesasse jõuda. Valmistu proovima ühte CogniFiti meelelahutuslikumat mängu, mis on täis takistusi ja väljakutseid.

Kuidas parandab mõttemäng „Sipelgapõgenemine“ minu kognitiivseid oskusi?

CogniFiti Ant Escape aitab stimuleerida spetsiifilist närviaktivatsiooni mustrit. Selle mustri järjepidev kordamine ja treenimine aitab luua uusi sünapse ning aitab närviühendustel nõrgenenud või kahjustatud kognitiivseid funktsioone ümber korraldada ja taastada.

Mäng „Ant Escape“ aitab treenida hinnangulist võimekust, töötlemiskiirust, uuendamist, pärssimist ja ruumitaju. Nende oskuste järjepidev stimuleerimine aitab luua uusi sünapse ning aitab närviühendustel kognitiivseid funktsioone ümber korraldada ja parandada.

Mis juhtub, kui ma oma kognitiivseid võimeid ei treeni?

Meie aju on loodud ressursse säästma, seega kipub see kõrvaldama ühendusi, mida me sageli ei kasuta. Sel viisil, kui konkreetset kognitiivset võimet ei kasutata sageli, ei paku aju selle neuraalse aktiveerimise mustri jaoks ressursse, mistõttu see muutub üha nõrgemaks. See vähendab meie võimet seda kognitiivset funktsiooni kasutada, muutes meid igapäevastes tegevustes vähem efektiivseks.