Mälu on võime uut teavet registreerida, salvestada, hoida ja otsida. Uue teabe registreerimise ja hoidmisega kaasnevad olulised salvestusprotsessid ning nende toimimise tulemuseks on struktuurid, mida nimetatakse mälujälgedeks . Uue fakti teadmine ja selle kohta mälujälje loomine ei garanteeri aga selle fakti edukat otsimist vajaduse korral. Näiteks kuigi te võite teada oma tänavale viiva peatee nime, võib see teilt mööda vaadata just siis, kui annate juhiseid koju jõudmiseks. Seda seetõttu, et mälus oleva teabe manipuleerimine nõuab ka olulisi otsingu- ja otsimisprotsesse.

CogniFit pakub spetsiifilist mälutreeningut, mis on palju enamat kui lihtsalt mängud. See hõlmab laia valikut mäluharjutusi, mis on teaduslikult valideeritud ja mille toimivus on tõestatud.

Teabe ajutine säilitamine: lühiajaline ja töömälu

Sa loed eksamiks valmistumiseks õpikut. Samal ajal kuulad raadiot. Järsku katkeb saade ja näidatakse loterii võidunumbrit, milles sa oled osalenud. Numbril on üheksa numbrit (8-1-4-6-8-3-2-7-3) ja seda loetakse ühtlase ja kindla häälega. Kui sul pole pastakat, on sul probleem: numbreid (või tükke) on liiga palju ja number ületab ajutise mälu mahutavuse . Täiskasvanu ajutise meeldejätmise võimeks peetakse laialdaselt 5–9 numbrit. Ajutist meeldejätmist tuntakse ka lühiajalise mäluna .

Sa otsustad numbri meelde jätta kolme suurema täisarvuna: 814, 283 ja 273. See on tükeldamise strateegia. Pärast teabe tükeldamist saab seda täpsemalt ja kergemini korrata. Sellist kordamist nimetatakse harjutamiseks . Tükeldamine ja harjutamine on meeldejätmise kõige laialdasemalt kasutatavad strateegiad.

Sa tahad numbrit meeles pidada vaid mõneks sekundiks, kuni saad seda võrrelda oma loteriipiletil oleva numbriga. Seetõttu kodeerid või registreerid teabe tõenäoliselt kuulmismeele abil ( fonoloogiline lühiajaline mälu ). Teistel juhtudel võid olla vaja teavet visuaalselt kodeerida, näiteks kui soovid võrrelda äsja nähtud hoone kuju sama hoone pildiga raamatus, mida hoiad käes ( visuaalne lühiajaline mälu ).

Ajutiselt talletatud teave või lühiajalises mälus olev teave võib kaduma minna (erinevalt mälukaotusest mis on vananedes suur probleem). Kui te pole suutnud seda harjutada, siis teave laguneb . Teave laguneb ka siis, kui esines häireid . Näiteks pidite meelde tuletama ka võrreldavat teavet, näiteks telefoninumbrit või hoone puhul samal tänaval asuva teise hoone kuju.

Ajutine säilitamine erineb pikaajalisest säilitamisest kolmel olulisel moel: see on lühiajaline, selle tähendus ei ole kodeeritud ja see laguneb häirete korral.

Ajutise säilitamise võtmeaspekt on võime lisada teadvusse muud varem omandatud teavet ja seda manipuleerida. Näiteks kui pärast harjutatud numbri võrdlemist piletil oleva numbriga saate teada, et teil on võitnud loteriipilet, toote nüüd teadvusse toimingud, mida peate loteriivõidu saamiseks tegema. See on töömälu süsteem. Töömälu on võtmeaspekt selles, kuidas me ajutiselt säilitatud teabega toime tuleme. Tavaliselt kasutame ajutiselt säilitatud teavet koos muude teadmistega, mis meil on tulevase toimingu sooritamiseks. Just töömälu võimaldab meil ette planeerida ja luua alati uusi ja ainulaadseid teabekombinatsioone. Kuna igaüks meist toob teadvusse erinevat teavet, on meie töömälu protsesside tulemused erinevate inimeste jaoks erinevad. Need on "reaalajas mõtlemise" tulemus, nii et töömälu, kuigi see tegeleb ajutise säilitamisega, on pigem kõrgema järgu voolava intelligentsuse vorm.

Uue teabe pikaajaline või püsiv säilitamine

Kõik, mida me suudame täpselt ja kiiresti teha, salvestatakse pikaajalisse mällu ehk püsimällu . Meie teadmisi saab salvestada episoodilise mäluna – see on mälu vorm, mis säilitab sündmuste jada nende toimumise järjekorras. Episoodilisel mälul on loo tunne: "Sel päeval läksime mägironima ja jäime tormi kätte." Teise võimalusena saab meie teadmisi salvestada semantilisse mällu , teadmiste ja tähenduse mällu. See on "ekspert" tasemel kontseptuaalne teadmine, mille oleme arendanud. Näiteks malemeister saab hõlpsasti arutleda või kirjutada käikude ja strateegiate üle, mis tagavad eduka mängu, samas kui automehaanik saab hõlpsasti vestelda kõige paremini toimivate karburaatorite üle. Semantilise mälu aluseks olev asjatundlikkus hõlmab suurt hulka omavahel seotud mõisteid ehk semantilist võrgustikku . Mõnel neist mõistetest on nimed (kuninganna, rüütel), kuid teised on abstraktsed teadmised ja mitte.

Kuidas uut infot mäletatakse? Kuidas see püsimällu salvestub? Mõned säilitamisprotsessid on automaatsed : me analüüsime saabuvat infot automaatselt, mõnikord kuulmis-, mõnikord visuaalselt, aga ka teiste meelte abil. See on protseduur, mida me tavapäraselt teeme uue infoga kokku puutudes, et seda tajuda ja tähele panna. Need automaatsed protsessid võivad aidata nii tajumisel ja äratundmisel kui ka sündmuste rekonstrueerimisel, kuid tavaliselt ei ole need uue info eduka püsiva meeldejätmise tagamiseks piisavad.

Üldiselt ei piisa pelgalt uue teabega kokkupuutumisest või päheõppimisest ning uuringud näitavad, et uut teavet on parem meenutada, kui inimesed otsivad (ja leiavad) aktiivselt strateegiaid teabe korraldamiseks mingiks sidusaks ja tähendusrikkaks struktuuriks. Üks selline strateegia on vahendus , mis seob uue teabe teadaoleva vana teabega. Näiteks Prantsuse revolutsiooni kuupäeva meenutamisel kasutas Peter oma teadmisi numbrijada kohta. Peter arvas: "1 tähistab 1000 ja seda pole vaja meelde tuletada. Ma mäletan 7, 8, 9 jadana". Teine strateegia on kujundlikkus ehk uue teabe esitamine visuaalsel kujul. Ulatuslikud uuringud toetavad nii vahenduse kui ka kujundlikkuse kasutamist uue teabe pikaajaliseks meeldejätmiseks.

Uus informatsioon registreeritakse ja salvestatakse mällu, jättes maha mitmesuguseid modaalsusspetsiifilisi jälgi (kuulmis-, nägemis-, haistmis- ja muid). Aga kuidas infot pikaajalisest ehk püsimälust hangitakse? Näiteks kuidas hangida mälust ostunimekiri? Paistab, et me ei leia nimekirja oma peast ega loe seda ette, vaid osaleme sageli rekonstrueerimisprotsessides , mis põhinevad mingi olulise teabe kättesaadavusel (näiteks šokolaadikoogi ja õhtusöögiks mõeldud liha või kala koostisosad). Teised protsessid hõlmavad äratundmist (näiteks tähe kuju sobitamine selle nimega) või meenutamist (parima sõbra numbri valimine, mille mäletasite tükeldamise ja harjutamise abil).

Seepärast on oluline oma mälu eest hoolitseda mälutreeningu abil. Ära oota mälukaotuse tekkimist, et otsida mälumänge. Alusta oma kognitiivsete võimete hindamise ja mäluharjutustega juba täna, et hoida oma aju tippvormis!