Algne pealkiri : Kodune personaalne kognitiivne treening SM-patsientidel: uuring ravikuuri järgimise ja kognitiivse soorituse kohta .

Autorid : Evelyn Shatil ¹ , Avishag Metzer ² , Omer Horvitz ³ , Ariel Miller ² .

• 1. Emek Yezreeli Max Sterni Akadeemilise Kolledži Psühholoogia osakond ja Psühhibioloogiliste Uuringute Keskus ning CogniFit Ltd, Yokneam Illit, Iisrael.
• 2. Neuroimmunoloogia osakond, Sclerosis Multiplex'i ja Aju-uuringute keskus, Carmeli meditsiinikeskus, Haifa, Iisrael.
• 3. Aju ja Käitumise Uurimiskeskus, Afektiivse Neuroteaduse Uuringute Instituut (ISAN), Psühholoogia Osakond, Haifa Ülikool, Iisrael.

Ajakiri : NeuroRehabilitation 26 (2010), 143-153.

Viide (APA stiilis):

• Shatil, E., Metzer, A., Horvitz, O. ja Miller, A. (2010). Kodune personaalne kognitiivne treening sclerosis multiplex'i patsientidel: uuring ravikuuri järgimise ja kognitiivse soorituse kohta. NeuroRehabilitation , 26, lk 145–153.

Uuringu järeldus

CogniFiti treening on praktiline ja väärtuslik vahend sclerosis multiplex'i patsientide kognitiivsete võimete parandamiseks. Tähelepanu jagamine [P=0,011], silmade ja käte koordinatsioon [P<0,0001], üldmälu [P<0,0001], nimetamisoskus [P=0,029], reaktsiooniaeg [P=0,001], ruumitaju [P<0,0001], aja hindamine [P=0,014], visuaalne töömälu [P<0,0001], visuaalne taju [P=0,006], visuaalne skaneerimine [P=0,029] ja verbaal-kuuldav töömälu [P=0,001].

Kontekst

Hulgiskleroos (MS) on krooniline põletikuline haigus, mis lisaks pikaajalisele füüsilisele puudele põhjustab ka mitmeid kognitiivseid sümptomeid. Kognitiivsete häirete esinemissagedus sclerosis multiplexiga inimestel on 43–65%, kusjuures enim on mõjutatud episoodiline mälu, tähelepanu ja töötlemiskiirus. Sageli on mõjutatud ka täidesaatvad funktsioonid, nagu verbaalne sujuvus, kontseptsioonide moodustamine, abstraktne mõtlemine, planeerimine ja jälgimine. Kognitiivsete oskuste vale toimimine võib halvendada elukvaliteeti.

Praegu puuduvad tõhusad ravimid sclerosis multiplex'iga patsientide kognitiivsete sümptomite vähendamiseks , seega on vaja kasutada muid vahendeid nende kognitiivsete muutuste mõju vähendamiseks. Kognitiivne rehabilitatsioon on osutunud oluliseks komponendiks kognitiivsete häirete ravis sclerosis multiplex'iga patsientidel ja vaatamata sellele pole selle kohta palju uuringuid tehtud. Täpsemalt öeldes on arvutipõhine kognitiivne stimulatsioon osutunud tõhusaks sclerosis multiplex'iga inimeste kognitiivse seisundi parandamisel.

Metoodika

Uuringu ülesehitus

Uuring koosnes 12-nädalasest CogniFiti treeningust, treeningueelsest hindamisest ja teisest hindamisest 12 nädala lõpus. Osalejad jagati eksperimentaal- ja kontrollrühma. Kontrollrühma paigutati internetiühenduseta kasutajad. Uuringu eesmärk oli välja selgitada treeningu järgimine ja selle mõju sclerosis multiplex'iga inimeste kognitiivsele seisundile.

Uuring viidi läbi Haifas Carmeli meditsiinikeskuses asuvas sclerosis multiplex'i ja ajuuuringute keskuses. Protokolli kiitis heaks eetikakomitee ja enne eelhindamise algust saadi osalejatelt kirjalik nõusolek.

Osalejad

Osalejad valiti Carmeli meditsiinikeskuse ambulatoorsete patsientide hulgast. Neil oli diagnoositud retsidiveeruv-remiteeruv progresseeruv SM. Neil oli hea domineeriva käe liikumine, nad rääkisid heebrea keelt, neil oli kodus arvuti ja nad olid huvitatud uuringus osalemisest.

Välja jäeti patsiendid, kellel esines mõni muu neuroloogiline haigus, narkootikumide või alkoholi tarvitamine, samuti depressioon või muu psühhoaktiivsete ravimite tarvitamist vajav häire. Samuti jäeti välja patsiendid, kellel oli primaarne progresseeruv sclerosis multiplex.

Analüüs

Kahe rühma kognitiivse seisundi erinevuste hindamiseks enne uuringu algust, treeninguefekti hindamiseks mõlemas rühmas ja lõpuks kahe rühma kognitiivsete muutuste hindamiseks pärast sekkumist kasutati SAS-i statistilise programmi segatüüpi korduvate mõõtmiste mudeleid ja üldisi lineaarseid mudeleid.

Lisaks testiti teistsugust lähenemisviisi, kasutades statistikaprogrammi SPSS. Sõltumatute valimite puhul kasutati t-teste ja paaris-t-teste, et saada kognitiivsete skooride erinevused mõlema rühma vahel algtasemel ning mõlema rühma sees vastavalt enne ja pärast treeningut. Lõpuks viidi läbi ANCOVA, et hinnata kognitiivsete skooride erinevusi pärast CogniFit treeningut.

Mõlema protseduuri tulemused olid sarnased. Allpool selgitatud tulemused põhinevad aga teisel protseduuril (mis viidi läbi SPSS-iga).

Tulemused ja järeldused

Mõlemal rühmal olid ühised kliinilised ja sotsiaal-demograafilised omadused. Osalejate kognitiivne seisund näitas olulist paranemist kontrollrühma seitsmes kognitiivses võimes: jagatud tähelepanu, püsiv tähelepanu (tähelepanu hajutamise vältimine), nimetamine, reageerimisaeg, liikumise muutmine, ruumitaju ja aja hindamine. Teisest küljest täheldati CogniFit treeningut läbinud rühmas olulist paranemist üheteistkümnes kognitiivses võimes : jagatud tähelepanu [P=0,011], silma-käe koordinatsioon [P<0,0001], üldine mälu (mis hõlmab erinevaid mäluga seotud kognitiivseid võimeid) [P<0,0001], nimetamine [P=0,029], reaktsiooniaeg [P=0,001], ruumitaju [P<0,0001], aja hindamine [P=0,014], visuaalne töömälu [P<0,0001], visuaalne taju [P=0,006], visuaalne skaneerimine [P=0,029] ja verbaal-auditiivne töömälu [P=0,001]. Oluline on rõhutada, et CogniFiti treeningut läbinud rühmas saavutatud paranemine oli kontrollrühmaga võrreldes oluliselt suurem järgmistes kognitiivsetes võimetes: üldine mälu, visuaalne töömälu ja verbaalne töömälu.

Kokkuvõttes täheldati, et CogniFiti treening aitas oluliselt parandada ägenemiste-remiteeruva progresseeruva SM-iga täiskasvanute kognitiivset seisundit. Need paranemised olid eriti märgatavad mälu osas. CogniFiti personaalne kognitiivne treening on osutunud praktiliseks ja väärtuslikuks vahendiks sclerosis multiplex'i patsientide kognitiivsete võimete parandamiseks.