Algne pealkiri : Kognitiivse rehabilitatsiooni mõju kõnnakule istuva eluviisiga eakatel .

Autorid : Joe Verghese 1, Jeannette Mahoney 1,2, Anne F. Ambrose 3, Cuiling Wang 4 ja Roee Holtzer 1,2.

• 1. Neuroloogia osakond, Albert Einsteini Meditsiinikolledž, Yeshiva Ülikool, Bronx, New York .
• 2. Ferkaufi Psühholoogiakool, Yeshiva Ülikool, Bronx, New York .
• 3. Taastusravi osakond, Mt. Sinai meditsiinikeskus, New York .
• 4. Epidemioloogia ja rahvastiku tervise osakond, Albert Einsteini meditsiinikolledž, Yeshiva ülikool, Bronx, New York .

Ajakiri : Gerontoli ajakiri: MEDITSIINITEADUSED (2010) 65A(12): 1338-1343.

Viited sellele artiklile (APA stiilis) :

• Verghese, J., Mahoney, J., Ambrose, AF., Wang, C. ja Holtzer, R. (2010). Kognitiivse remediatsiooni mõju istuva eluviisiga eakate kõnnakule. J Gerontol A Biol Sci Med Sci., 65(12), lk 1338–43.

Kokkuvõte

CogniFiti kognitiivne treening on 8-nädalase sekkumise abil, 3 mittejärjestikust päeva nädalas, kahe treeninguga päevas, suutnud parandada istuva eluviisiga eakate liikuvust . Liikuvus kõnni ajal (muutus: 8,2 ± 11,4–1,3 ± 6,8 cm/s, p = 0,10) ja kõnni ajal rääkimise ajal (muutus: 19,9 ± 14,9–2,5 ± 20,1 cm/s, p = 0,05) võrreldes kontrollrühmaga.

Uuringu kokkuvõte

Liikumisprobleemid süvenevad vanusega ja mõjutavad negatiivselt inimeste elukvaliteeti. Mõned kognitiivsed oskused, näiteks tähelepanu ja täidesaatvad funktsioonid, on liikuvuse reguleerimisel väga olulised. Tegelikult on leitud, et nende kognitiivsete oskuste talitlushäired on tihedalt seotud aeglase kõndimise ja kukkumistega eakatel. Sel põhjusel oletatakse, et kognitiivne treening võib parandada kõndimiskiirust ja vähendada kukkumisi eakatel.

24 istuva eluviisiga eakale rakendati pimedat randomiseeritud kontrolldisaini . Ükski neist inimestest ei treeninud rohkem kui üks kord nädalas ja ei kõndinud kiirusega alla ühe meetri sekundis (<1 m/s). Nad määrati juhuslikult "ootenimekirja" gruppi või kaheksanädalase CogniFit kognitiivse treeningprogrammi gruppi. Tulemused jagati kiiruse järgi tavalise kõndimise ajal ja "samaaegse kõndimise ja rääkimise" tingimustes. Samuti võrreldi igas rühmas paranenud inimeste osakaalu. See paranemine pidi seisnema kiiruse muutuses, mis oli suurem või võrdne nelja sentimeetriga sekundis (≥4 cm/s).

Tulemused näitasid, et CogniFitiga tehtav kognitiivne treening parandab istuva eluviisiga eakate liikuvust . See teave näitab CogniFiti tööriista kasulikkust kõnnakuga seotud kognitiivsete võimete tugevdamisel ja stimuleerimisel.

Kontekst

Liikumisprobleemid süvenevad vananedes. Nende raskustega inimesed kipuvad suhtlema lühemat aega, nautima madalamat elukvaliteeti ning neil on kõrgem haigestumuse ja suremuse määr. On palju teaduslikke tõendeid füüsilise koormuse, näiteks kõndimise, kasulikkuse kohta liikumisprobleemide ennetamisel. Sellest hoolimata kipub pool eakatest esimese kolme kuni kuue kuu jooksul füüsilise koormuse programmidest loobuma . See selgitab vajadust uurida teisi lähenemisviise selle elanikkonnarühma liikuvuse parandamiseks .

Inimeste käitumist, näiteks kõndimist (kõnnakut), reguleerivad mitmed kognitiivsed võimed, näiteks tähelepanu ja täidesaatvad funktsioonid. Need võimaldavad meil kohaneda muutuvate olukordadega, ette näha tulemusi ja pakkuda ressursse mitme tegevuse samaaegseks sooritamiseks. Kõik see on vajalik korrektse kõnnaku jaoks. Tegelikult on tähelepanuprobleemid ja täidesaatvad funktsioonid seotud kukkumiste ja aeglase kõnnakuga .

Mõned uuringud on leidnud, et nende kognitiivsete võimete ravimteraapial on kõnnile positiivne mõju. Teisest küljest on näidatud, et kognitiivsed treeningprogrammid võivad parandada nii tähelepanu kui ka täidesaatvaid funktsioone. Vaatamata sellele ei ole uuritud, kuidas kognitiivne treening kõnnakut mõjutab, mis võiks olla hea täiendus liikumisprobleemide ennetamiseks.

CogniFit on veebipõhine hindamis- ja kognitiivse treeningu tööriist , mis on tõestanud oma sobivust erinevate kognitiivsete võimete, näiteks tähelepanu ja täidesaatva funktsiooni mõõtmiseks ja stimuleerimiseks. Disaini lihtsus tähendab, et CogniFiti saavad kasutada nii noored kui ka vanad. Nendel põhjustel on see ideaalne tööriist selle uuringu läbiviimiseks.

Seega on selle uuringu eesmärk avastada, kuidas CogniFiti arvutipõhine kognitiivne treening saab mõjutada normaalset kõndimiskiirust ja võimet samaaegselt kõndida ja rääkida.

Metoodika

Värbamine ja disain

Uuringu läbiviimiseks valiti randomiseeritud pimekontrolli disain, mis jagati kahte rühma: eksperimentaalne "kognitiivse treeningu" rühm ja "ootenimekirja" kontrollrühm.

Algselt saadeti 70-aastastele ja vanematele inimestele kirjad, milles selgitati uuringu eesmärki. Seejärel võeti potentsiaalsete osalejatega ühendust telefoni teel. Pärast suulise nõusoleku andmist viidi läbi lühike intervjuu, et teha kindlaks, kas nad vastavad uuringusse kaasamise kriteeriumidele. 45 inimest, kes vastasid uuringukriteeriumidele, kutsuti täpsemaks testimiseks uurimiskeskusesse.

Kogemuste hindamine kohapeal koosnes kognitiivsetest võimetest MMSE (Mini-Mental State Examination) abil ja kõnnaku hindamisest. Selle protsessi käigus elimineeriti 21 osalejat, kuna nad ei vastanud kaasamiskriteeriumidele :

• Olge 70-aastane või vanem.
• Saadavus ja pühendumus uuringu lõpetamiseks.
• Ole istuv (tee trenni kord nädalas või harvemini).
• Aeglane kõnnak (<1,0 m/s).
• Dementsuse puudumine (dementsuse kliinilist diagnoosi ei ole, telefoniskriiningul on tulemus ≥5 ja MMSE-skoor ≥25).
• Võime iseseisvalt liikuda (kõndida).
• Ei ole viimase kolme kuu jooksul olnud haiglas raske haiguse, operatsiooni tõttu ega ole põdenud tõsiseid neuroloogilisi ega psühhiaatrilisi haigusi.
• Ei osale üheski teises uuringus.

24 inimest, kes vastasid neile kriteeriumidele , jagati randomiseeritud meetodil võrdselt kahte rühma . Kõik nad andsid kirjaliku nõusoleku. Lisaks ei saanud nad rahalist toetust, kuid neile tagati transport kõigil sessioonidel osalemiseks.

Eksperimentaalrühm või kognitiivne treening

Eksperimentaalrühmas seisnes esimene treening osalejatele arvuti kasutamise aluste selgitamises, kuna ainult 2 inimest 12-st kasutasid arvutit regulaarselt. Alustati CogniFiti esialgset hindamist, mis kestab umbes 45 minutit. See hindamine võimaldab tööriistal ülesannete raskusastet vastavalt nende nõrkadele või tugevatele külgedele kohandada. Arvutipõhised treeningud koosnesid kahest CogniFiti treeningtsüklist . Iga treeningtsükkel kestis 15-20 minutit ja koosnes kolmest ülesandest. Nad tegid kognitiivset treeningut 45-60 minutit kolm korda nädalas 8 nädala jooksul (kokku 72 seanssi), iga seansi vahel oli vähemalt üks puhkepäev. Osalejad osalesid 99,2%-l seanssidest.

Kontrollrühm o ootenimekiri

Kontrollrühma osalejatele öeldi, et nad on tulevase uuringu ootenimekirjas , kuid nad ei teadnud eksperimentaalrühma olemasolust. Nad osalesid esialgsel tervisehariduslikul sessioonil, kus rõhutati füüsilise koormuse eeliseid. Huvi ja eksperimendiga jätkamiseks võeti nendega telefoni teel ühendust ja küsiti, kas nad teevad trenni, kuigi nad ei saanud kodust mingit ravi.

Mõõdetavad muutujad:

Eelnevate hindamiste läbiviija ja kaheksanädalane kognitiivne sekkumine ei teadnud enam, millisesse gruppi iga osaleja kuulus. Nende kõnnikiirust mõõdeti arvutipõhise lüüsi (GAITRite) abil. Kõigil osalejatel paluti jalutada vaibal mugavates jalanõudes vaikses, hästi valgustatud koridoris.

Muud muutujad:

• Kaheksanädalase sekkumise lõpus rakendati MMSE-d uuesti.
• Eksperimentaalrühmas mõõdeti ka töötlemiskiirust, et mõõta õppimisefekti ja treenitud kognitiivsete protsesside ülekannet.
• Haigestumuse määra arvutamiseks kasutati osalejate enesearuandeid asjakohaste haiguste esinemise kohta.
• Lõpuks anti kõigile osalejatele füüsilise aktiivsuse viktoriin, et kvantifitseerida aega, mille nad olid viimase nädala jooksul mõõdukale treeningule kulutanud.

Analüüs:

• Kõik analüüsid viidi läbi SAS 9.1 abil.
• Demograafiliste näitajate ja muu lähteandmete võrdlemiseks kahe rühma vahel ja iga rühma sees kasutati kirjeldavat statistikat.
• Kõndimiskiiruse keskmiste erinevusi enne ja pärast ravi, nii normaalses kõnnis kui ka kõnes ja kõndimises samaaegselt, testiti segatud lineaarsete mudelite abil.
• Katserühma töötlemiskiiruse muutuste võrdlemiseks pärast sekkumist kasutati ka segatud lineaarset mudelit.
• Kõik mudelid kohandati vastavalt vanusele ja soole.

Tulemused ja järeldused

Uuringu tulemused näitasid, et eksperimentaalrühma osalejate (kognitiivse treeninguga) kõnnikiirus oli mõlemas olukorras (tavaline kõndimine ja kõndimine rääkimise ajal) pärast sekkumist suurem kui esialgsel hindamisel. Lisaks oli kõnnikiirus eksperimentaalrühma osalejatel suurem kui kontrollrühmas.

Seega võime kinnitada, et CogniFiti kognitiivne treening võib parandada istuva eluviisiga eakate liikuvust . See avab väga olulise ukse eakate liikumisprobleemide vähendamiseks. Selline sekkumine võib aidata ennetada liikumisprobleeme, hoides ära eakate elukvaliteedi halvenemise, kes ei suuda läbi viia ennetavaid programme füüsilise koormuse kaudu.