"Mesilaste õhupall" ajumäng: mis see on?

Mesilaste Õhupall on veebipõhine ajutreeningu mäng . Mängu tasemetel edasiliikumiseks peab kasutaja kõik õhupallid lõhki laskma, neist üle lennates, vältides pomme ja punaseid tsoone. Tasemete edenedes kasutate üha rohkem oma ajuosi ja kognitiivne väljakutse muutub veelgi suuremaks.

Selles veebipõhises ajumängus treenitud kognitiivsete oskuste edenedes ja neid parandades areneb see koos sinuga. Mesilaste Õhupall on teaduslik ressurss, mis on loodud soorituse pidevaks mõõtmiseks ja raskusastme automaatseks reguleerimiseks, et tagada kasutajale igast treeningust maksimumi võtmine. Mõttemäng Mesilaste Õhupall sobib nii lastele kui ka täiskasvanutele ning aitab parandada olulisi kognitiivseid oskusi .

Kuidas saab ajumäng "Mesilaste õhupall" teie kognitiivseid võimeid parandada?

Ajumängudega (nt Bee Balloon) treenimine stimuleerib spetsiifilisi närvimustreid . Selle mustri kordamine järjepideva treeningu abil aitab parandada uute sünapside ja närviühenduste loomist, mis on võimelised kahjustatud või nõrgenenud kognitiivseid funktsioone reorganiseerima ja taastama.

Seda ajumängu saab mängida igaüks, kes soovib oma kognitiivset sooritust testida ja parandada .

• Käe-silma koordinatsioon: Aju treenimise mängus Bee Balloon peame osavalt kursorit juhtima, et kõik eesmärgid õhku lasta, vältides kursori lähenemist punastele tsoonidele, kuna need on keelatud tsoonid. Selle ajumängu harjutamisega treenime oma täpsust ja käe-silma koordinatsiooni. Selle võime stimuleerimine aitab meil olla efektiivsemad käsitsi täppistegevuste sooritamisel, näiteks paberile kirjutamisel või arvuti kasutamisel.

• Nihutamine: Keelatud tsoonid, mida peame vältima, võivad liikuda või isegi edasijõudnutel tasemetel võib see kognitiivne mäng nõuda hiirekursori suunamist ainult teatud värvi kindlatele sihtmärkidele, mis muudab tegevuse keerulisemaks. Selle ajumängu harjutamine aitab meil oma nihutamisvõimet tugevdada. Selle võime parandamine aitab meil olla tõhusam ootamatute või muutuvate olukordadega silmitsi seistes, mis nõuavad kiiret reageerimist ja käitumise kohandamist. Näiteks kui leiame suletud tänava ja peame kiiresti alternatiivi välja mõtlema.

• Reaktsiooniaeg: Selles mängus on mõned keelatud alad, mis võivad liikuda, seega on oluline osata tegutseda õigel ajal, et neid mitte puudutada. Selle tegevuse sooritamiseks on vaja head reaktsiooniaega. Hea reaktsiooniaeg võimaldab meil kiiremini reageerida olukordadele, mis nõuavad kohest reageerimist. Näiteks kui peame enne auto möödumist teed ületama.

• Keskendunud tähelepanu: Selles ajumängus peame märkama ekraanil kuvatavaid erinevat tüüpi stiimuleid. Kui me lõhkeainet ei märka, siis me pihta saame ja inimene kaotab elu. Selle ajumängu harjutamine tugevdab meie keskendunud tähelepanu. Selle kognitiivse võimekuse parandamine aitab meil olla tõhusamad igapäevastes olukordades, kus peame tähelepanu pöörama olulistele stiimulitele või neid tuvastama. Näiteks kui peame tahvlit või raamatut vaatama, et leida asjakohast teavet.

• Planeerimine: See ajumäng nõuab meilt eesmärkide saavutamise järjekorra otsustamist. Eelnev planeerimine aitab meil oma eesmärki tõhusamalt saavutada. Nii tehes stimuleerime oma planeerimisvõimet. Selle kognitiivse võime parandamine aitab meil igapäevaelus tõhusamad olla. Näiteks kui peame mõtlema sammudele, mida eesmärgi saavutamiseks astuda.

• Mitteverbaalne mälu: Selle ajumängu käigus peame õppima punaste ehk keelatud tsoonide ilmumise mustreid, mis võimaldab meil neid tõhusamalt vältida. Selle mängu abil on võimalik töötada oma mitteverbaalse mälu kallal. See kognitiivne võime on meie igapäevaelus ülioluline, kuna see võimaldab meil meelde jätta mitteverbaalseid stiimuleid, näiteks klientide nägusid.

• Jagatud tähelepanu: See ajumäng nõuab, et pööraksime samaaegselt tähelepanu kursori asukohale ja punastele tsoonidele. Selle ajumängu harjutamisega stimuleerime oma jagatud tähelepanu. Selle kognitiivse võimekuse tugevdamine aitab meil olla efektiivsemad kahe või enama tegevuse samaaegsel korrektsel sooritamisel. Näiteks kui peame telefoniga kirjutades tänaval ringi liikuma või kui vastame tunnis telefonile ja teeme samal ajal märkmeid.

• Pärssimine: Kui ajumängu ajal tuvastame plahvatusohtliku või keelatud ala, peame oma tegevuskavad peatama. Selle ajumängu harjutamine aitab meil stimuleerida ja parandada oma pärssivat võimet. See kognitiivne võime on oluline, et oleks lihtsam asjakohaselt reageerida olukordadele, kus oleme alustanud tegevust ja peame peatuma. Näiteks ülekäiguraja ületamisel.

• Uuendamine: Selle ajumängu käigus peame kinnitama, kas meie rakendatavad strateegiad toimivad meie jaoks või peaksime vastupidi oma mängustrateegiat muutma. Selle ajumängu harjutamisega treenime ja aitame tugevdada oma uuendamisoskusega seotud närviühendusi. Selle kognitiivse võime parandamine on meie igapäevaelus ülioluline, kuna see aitab meil vigu kergemini tuvastada. Näiteks kirjutamisel, loo jutustamisel või mööblieseme kokkupanekul.

• Ruumitaju: Selles ajumängus on vaja juhtida kursorit lubatud aladel või saavutada oma eesmärgid, vältides samal ajal keelatud alasid ja lõhkeaineid. Selle ajuharjutuse abil on võimalik stimuleerida oma ruumitaju. Selle võime parandamine aitab meil oma keskkonnas paremini toimida, näiteks kui peame tuvastama oma auto ja selle ümbruse vahelise kauguse või korrastama nõudepesumasinat.

• Visuaalne skaneerimine: Selles ajumängus peame kiiresti tuvastama oma sihtmärgid, lõhkeained ja keelatud alad, et paika panna tegevuskava. Selle ülesande harjutamine aktiveerib meie visuaalse skaneerimise võimega seotud närviühendusi. Selle kognitiivse oskuse parandamine aitab meil olla tõhusamad igapäevastes tegevustes, mis nõuavad stiimulite otsimist ruumist või kohast. Näiteks kui otsime rahvahulgast sõpra või laualt võtmeid.

• Visuaalne taju: Nii nagu selles ajumängus suudame lõhkeaineid objektiivsetest stiimulitest kiiresti ja õigesti eristada, seisame ka igapäevaelus silmitsi lõputu hulga stiimulitega, mida peame tõlgendama. Selle mängu harjutamine aitab meil stimuleerida visuaalset taju, mis on väga kasulik visuaalse teabe tõhusaks töötlemiseks. Halb visuaalne taju võib põhjustada probleeme teel olevate autode, lauset moodustavate tähtede või kõndimisel esinevate takistuste tajumisel.

• Hindamine: Mängus Bee Balloon peab kasutaja arvutama punaste alade mustri põhjal teatud alade läbimiseks kuluva aja. Seda tehes stimuleerib kasutaja hinnangu andmisega seotud närviühendusi. Selle kognitiivse võime parandamine aitab kasutajal genereerida täpseid vastuseid. Näiteks kui mängid korvpalli, väldid tänaval inimese otsa sõitmist või pead autol pidurit vajutama, et mitte kokku põrgata.

• Töötlemiskiirus: See ajumäng nõuab meilt võimalikult kiiret plaani koostamist, kuna aeg hakkab otsa saama. Peame töötlema kõik andmed, et võimalikult kiiresti marsruut ja tegevuskava välja töötada. Selle harjutuse harjutamine stimuleerib ja aitab tugevdada meie töötlemiskiirusega seotud närviühendusi. Selle kognitiivse võime parandamine aitab meil vaimsete ülesannete täitmisel tõhusamalt hakkama saada. Näiteks matemaatilise arvutuse lahendamiseks või ees seisva probleemi mõistmiseks.

Mis juhtub, kui sa oma kognitiivseid võimeid ei treeni?

Meie aju on loodud ressursse säästma ja olema võimalikult tõhus, mistõttu see kustutab ühendused, mida ei kasutata. Seetõttu, kui teatud kognitiivset oskust ei kasutata sageli , ei varusta aju seda vajalike ressurssidega ja see muutub üha nõrgemaks . See vähendab meie võimet nõrgenenud kognitiivset oskust kasutada, muutes meid igapäevaelus vähem efektiivseks.