Ajumäng "Vesiroosid": Mis see on?

Ajumängus "Vesiroosid" edasiliikumiseks peame suutma meelde jätta erinevate stiimulite valgustamise järjekorra ja seda teavet mõneks sekundiks meeles hoidma, kuni programm palub meil järjestust taasesitada. Kuid selle vaimse treeningmängu keerukuse kasvades suurenevad ka kognitiivsed nõudmised.

See mäng muutub tasemete edenedes raskemaks . Vesiroosid on teaduslik ressurss, mis on loodud kognitiivse soorituse pidevaks mõõtmiseks ja ülesande raskusastme automaatseks reguleerimiseks, optimeerides kognitiivset treeningut. Ajumäng Vesiroosid sobib ideaalselt lastele, täiskasvanutele ja pensionäridele, kes soovivad stimuleerida olulisi kognitiivseid võimeid .

Kuidas saab ajumäng "Vesiroosid" teie kognitiivseid võimeid parandada?

Aju treenimise mängud, näiteks vesiroosid, stimuleerivad kindlaid närvimustreid. Selle mustri kordamine treeningu abil võib aidata luua uusi sünapse ja närviühendusi, mis on võimelised nõrgenenud või kahjustatud kognitiivseid funktsioone reorganiseerima ja taastama .

Seda ajumängu saab mängida igaüks , kes soovib oma kognitiivset sooritust testida ja parandada .

• Visuaalne lühiajaline mälu: Vesirooside õppimises edasijõudmiseks peame suutma vaimselt meeles pidada erinevate stiimulite ekraanil ilmumise järjekorda ja järjestust. Seda tehes aktiveerime ja stimuleerime oma visuaalset lühiajalist mälu. Selle kognitiivse võime parandamine on meie igapäevaelus ülioluline, kuna see võimaldab meil lühikese aja jooksul säilitada väikest hulka visuaalset teavet (tähed, numbrid, värvid jne). Meie visuaalse lühiajalise mälu halb sooritus võib takistada visuaalse või kirjaliku teabe säilitamist.

• Mitteverbaalne mälu: see vaimne mäng nõuab meilt võimet salvestada oma mällu ekraanil kuvatavat teavet ja meeles pidada mõneks sekundiks stiimulite valgustamise järjekorda ning seejärel järjestust korrata. Selle harjutuse harjutamisega aktiveerime ja tugevdame oma mitteverbaalse mäluga seotud närviühendusi. Selle kognitiivse võime parandamine on meie igapäevaelus ülioluline, kuna see võimaldab meil kiiresti kodeerida, salvestada ja vajadusel erinevat tüüpi teavet hankida (näod, figuurid, värvid, järjestused, sümbolid, pildid, meloodiad jne). Selle kognitiivse võime heas vormis hoidmine on kasulik igas olukorras, mis nõuab erinevat tüüpi teabe säilitamist ja sellele juurdepääsu, näiteks kui mäletame, milline inimene on enne meid järjekorda jõudnud tervisekeskuses või turul.

• Planeerimine: Vesirooside alal taseme tõstmiseks peame rakendama mnemoonikastrateegiaid ja valima vaimselt vajalikud tegevused, mida peame oma eesmärgi saavutamiseks tegema. Selle vaimse harjutuse harjutamisega aktiveerime ja tugevdame oma planeerimisvõimet. Selle olulise kognitiivse oskuse parandamine võimaldab meil olla igapäevaste oluliste ülesannete täitmisel tõhusamad, kuna see võimaldab meil otsustada ülesannete õige järjekorra, määrata igale ülesandele vajalikud kognitiivsed ressursid ja koostada tegevuskava.

• Lühiajaline mälu: Algselt kuvatud teabe meeldejätmine on vajalik, et seda päringu korral üles leida. Teabe lühikest aega säilitamine aitab meil töödelda keerukamat teavet, näiteks kui loeme raamatust pikka lauset: peame lause algust meeles pidama, et sellest lõpus aru saada.

• Töömälu: Edasi liikudes on vaja meeles pidada seeria järjekorda ja seejärel seda vastupidises järjekorras korrata. Töömälu aitab meil lühiajalises mälus säilitatava teabega manipuleerida ja töötada. Näiteks on see äärmiselt kasulik vaimsete arvutuste tegemiseks.

• Ruumitaju: See vaimne mäng eeldab, et me tuvastame iga valgustatud stiimuli täpse asukoha ja suudame vaimselt säilitada nende ilmumise järjekorra. Selle harjutuse sooritamisega aktiveerime ja tugevdame olulisi närviühendusi, mis on seotud meie ruumitaju võimega. Selle kognitiivse võime parandamine on igapäevaelus tõhusamaks muutmiseks ülioluline, kuna see võimaldab meil õigesti mõista oma keskkonna paigutust ja meie suhet sellega.

Mis juhtub, kui sa oma kognitiivseid võimeid ei treeni?

Meie ajud on loodud ressursse reserveerima, seega kui on ühendusi, mida me ei kasuta, siis aju need automaatselt kõrvaldab. Kui teatud kognitiivset oskust regulaarselt ei treenita , ei anna aju sellele närviaktivatsioonimustrile ressursse, mis võib põhjustada selle nõrgenemist . See vähendab meie võimekust teatud kognitiivsete funktsioonide kasutamisel, muutes meid igapäevaelus vähem efektiivseks.