Ajumäng "Risttee": Mis see on?

Crossroads on veebipõhine ajutreeningu mäng . Mängu tasemetel edasiliikumiseks peab kasutaja takistama pallide kokkupõrget, asetades kive ristumiskohtadesse, kuhu need võivad põrgata. Tasemete edenedes kasutate üha rohkem oma ajuosi ja kognitiivne väljakutse muutub veelgi suuremaks.

Selles veebipõhises ajumängus treenitud kognitiivsete oskuste edenedes ja neid parandades areneb see koos sinuga. Crossroads on teaduslik ressurss, mis on loodud soorituse pidevaks mõõtmiseks ja raskusastme automaatseks reguleerimiseks, et tagada kasutajale igast treeningust maksimumi võtmine. Mõttemäng Crossroads sobib nii lastele kui ka täiskasvanutele ning aitab parandada olulisi kognitiivseid oskusi .

Kuidas saab ajumäng "Crossroads" teie kognitiivseid võimeid parandada?

Ajumängudega (nt Crossroads) treenimine stimuleerib spetsiifilisi närvimustreid. Selle mustri kordamine järjepideva treeningu abil aitab parandada uute sünapside ja närviühenduste loomist, mis on võimelised kahjustatud või nõrgenenud kognitiivseid funktsioone reorganiseerima ja taastama .

Seda ajumängu saab mängida igaüks, kes soovib oma kognitiivset sooritust testida ja parandada .

• Jagatud tähelepanu: Ajumängus Crossroads peab kasutaja jälgima kõiki ekraanil veerevaid palle, et need üksteise otsa ei põrkaks, mis nõuab jagatud tähelepanu. Mida kõrgemale tasemele edenedes tekib rohkem takistusi ja mäng muutub raskemaks, seda rohkem on vaja jagatud tähelepanu. See on kognitiivne oskus, mida me igapäevaelus kasutame mitmesuguste ülesannete täitmisel, näiteks autot juhtides, kõndides või töötades. Selle kognitiivse oskuse treenimine Crossroadsiga võib lihtsustada teiste olukordadega toimetulekut, kus on vaja jagatud tähelepanu.

• Hindamine: Kasutaja peab hindama iga liikuva palli kaugust ja kiirust, et tuvastada ja ära hoida kokkupõrget enne selle toimumist. Hindamine on kognitiivne oskus, mida me kasutame oma igapäevaelus, näiteks kui peate foori ees aeglustama. Hindamise parandamine võib aidata parandada muid igapäevaseid tegevusi.

• Uuendamine: Selles mängus peab kasutaja takistama palle üksteisele otsa põrkamast, mis tähendab, et ta peab pidevalt kontrollima, et pallid ei oleks kokkupõrkeohus. Selle eest vastutab meie kognitiivne võime uuendada. Uuendamine võimaldab teada saada, kas saavutate oma eesmärke või mitte. See mõttemäng võib muuta mitmete igapäevaste tegevuste tegemise lihtsamaks ja tõhusamaks.

• Planeerimine: Kasutaja peab mõtlema, millal on ristmikule kivi asetamine tõesti vajalik, kuna korraga on saadaval vaid piiratud arv kive. Kui kasutaja suudab oma samme planeerida, võib ta seda kognitiivset oskust parandada. Planeerimist kasutatakse ka autojuhtimisel, et leida kontorisse jõudmiseks kiireim võimalik tee.

• Pärsimine: Kui kasutaja näeb, et kaks palli hakkavad tabama, peab ta kiiresti ristumiskohale kivi asetama, et need kokku ei põrkaks. Pallid võivad aga oma suunda juhuslikult muuta, mistõttu peab kasutaja neid tabamast takistama. Seda tehes pärsib kasutaja kivi maha panemist kuni vajalikuni, et olla kindel, et ta ei aseta kivi ilma vajaduseta. Pärsimine on üks kognitiivsetest oskustest, mida selles ajumängus saab aktiveerida. Parem pärsimine aitab teil enne auto või jalakäija otsa sõitmist foori ees peatuda.

• Lühiajaline visuaalne mälu: Ühe palli asukoha meeldejätmine, pöörates samal ajal tähelepanu teistele. See teeb hiljem sama palli leidmise lihtsaks, kui on veendunud, et teised pallid üksteise otsa ei põrka. Selle teabe meeldejätmiseks kasutame lühiajalist visuaalset mälu. Lühiajaline visuaalne mälu on oluline ka koolis, kui tahvlile kirjutatu meeldejätmine vihikusse ümberkirjutamise ajal. Selle kognitiivse oskuse treenimine võib muuta need oskused lihtsamaks ja tõhusamaks.

• Keskendunud tähelepanu: Kasutaja kasutab keskendunud tähelepanu pallide ja nende võimalike kokkupuutepunktide tuvastamiseks. Keskendunud tähelepanu on oskus, mida kasutatakse iga päev, näiteks loengu ajal õpetajale tähelepanu pööramisel. Ajumänguga Crossroads saab õppida keskendunud tähelepanu nõudvates olukordades tõhusam olema.

• Ruumitaju: Kasutaja peab arvutama pallide vahekaugused, suuna ja kauguse, et näha, kas need üksteisele otsa põrkavad, mis nõuab ruumitaju. See on üks kognitiivsetest võimetest, mida kasutatakse autojuhtimise ajal, et vältida ohtlikku teise sõidurajale kaldumist. Ruumitaju aktiveerimine ja stimuleerimine aitab igapäevaelus paremini toime tulla.

• Visuaalne skaneerimine: Iga palli leidmine ekraanil on võimalik tänu visuaalsele skaneerimisele, mida kasutatakse siis, kui sama ristmiku lähedal on kaks palli. Me kasutame visuaalset skaneerimist siis, kui meil on vaja kiiresti stiimulit leida. Seda oskust on võimalik treenida ja parandada Crossroadsiga , mis võib muuta liiklusmärkide või jalakäijate nägemise autojuhtimise ajal lihtsamaks.

• Käe-silma koordinatsioon: Käe-silma koordinatsioon on Crossroadsis oluline, sest see võimaldab ristmikul kive õigeaegselt maha visata, et pallid üksteise otsa ei jookseks. Käe-silma koordinatsiooni kasutame ka paljudes igapäevastes toimingutes, näiteks arvutiga trükkimisel. Selle kognitiivse oskuse treenimine aitab liigutusi täpsemaks ja tõhusamaks muuta.

• Reaktsiooniaeg: Kasutaja peab kivid ristmikule asetama kohe, kui näeb, et kaks palli võivad kokku põrgata. See sarnaneb sellega, mis võib juhtuda maanteel sõites. Mõlemal juhul peame õnnetuse vältimiseks kasutama oma reageerimis- või reaktsiooniaega. Reaktsiooniaja treenimine võib muuta teid igapäevaelus tõhusamaks ja ettevaatlikumaks.

• Nihutamine: Kui kasutaja näeb, et rohkem palle võib üksteisega kokku põrgata, peab ta oma strateegiat muutma. See nõuab paindlikkust ja kognitiivset nihutamist, mida saab Crossroadsiga harjutada. Kognitiivne nihutamine võib meid aidata ka muudes tegevustes, näiteks töölemineku marsruudi muutmisel õnnetuse korral.

Mis juhtub, kui sa oma kognitiivseid võimeid ei treeni?

Meie aju on loodud ressursse säästma ja olema võimalikult tõhus, mistõttu see kustutab ühendused, mida ei kasutata. Seetõttu , kui teatud kognitiivset oskust ei kasutata sageli , ei varusta aju seda vajalike ressurssidega ja see muutub üha nõrgemaks . See vähendab meie võimet nõrgenenud kognitiivset oskust kasutada, muutes meid igapäevaelus vähem efektiivseks.