Arvestades aju struktuuri, organisatsiooni ja funktsiooni uurimise plahvatuslikku kasvu, võime eeldada, et nii nagu tema sõsarmõiste "füüsiline vorm", saab ka aju vormisolekust täieõiguslik teadusliku uurimisvaldkonna. Seda seetõttu, et aju vormisoleku mõiste näib aju-uuringute valdkonnas läbivat mitmeid olulisi mõisteid (näiteks õppimine, plastilisus ja keskkond).

Allpool on aju vormisoleku mõiste esialgne definitsioon.

"Aju vormisolek on aju võime õppida seda, mida organism vajab muutuvas keskkonnas ellujäämiseks."

On kohane, et aju vormisoleku kontseptsiooni tekkimine oleks pidanud ootama 21. sajandit. Ükski teine tsivilisatsioon pole näinud nii suuri põlvkondadevahelisi lõhesid ja muutusi, et märkimisväärne osa vanemate põlvkonna omandatud teadmistest võib olla järgmise põlvkonna jaoks aegunud, tekitades vajaduse kiiresti omastada uusi teadmisi ja luua ajus uusi infotöötlusahelaid põlvkondadevaheliseks ajakohastamiseks. Kuna inimene muudab oma tsivilisatsiooni sektantlikust globaalseks, teadmistepõhisest ühiskonnast pidevalt arenevaks avatud teadmiste ühiskonnaks, peab ta looma keskkonnad, mis toodavad paremas vormis ajusid, mis on võimelised säilitama elukestva õppimisvõime. vormisoleku võimalikkuse üle arutlemine viitab nii olulisele plastilisuse tasemele, et saab parandada või taastada keskkonnamõjude manipuleerimise abil et need omakorda mõjutavad jätkuvalt aju plastilisust ehk neuroplastilisust ja õppimisvõimet lõputus tsüklis.

Aju vormisolek viitab sellele, et aju plastilisuse imede tõttu peab oskuste õppimine paratamatult viima oskuste omandamiseni. Ometi teame, et hoolimata piisavast intelligentsusest, sobivast õpetusest ja piisavatest harjutamisvõimalustest ei suuda mõned inimesed omandada oskusi, mida neile õpetatakse. Näiteks inimestel, kellel on on raskusi lugemise, düsgraafiaga inimestel kirjutamise ja düskalkuuliaga inimestel aritmeetika omandamisega. Paljud neist inimestest näitavad üles erakordset kompensatsioonivõimet ja hoolimata lugemis-, kirjutamis- ja aritmeetikaoskuste halvenemisest saavutavad nad eesmärke, mis nõuavad just neid oskusi. Nad kasutavad keskkonnas saadaolevat, et kompenseerida oma aju suutmatust teatud oskust omandada. Näiteks düsleksiaga inimene juhib oma lugemist õpetajate ja vanemate ettelugemise kuulamise abil. Tema aju õpib kirjakeelt töötlema viisil, mis erineb oluliselt teiste lugemisajude omast, mis suudavad ise tähti ja häälikuid dekodeerida. See kompensatsioon toimub tingimusel, et keskkond (vanemad, koolid, raamatukogud, kirjastused) pakub piisavalt lugemismaterjale. Seega tähendab aju vormisolemine aju võimet toetuda rohkem kui ühele õpistiilile ja ühele probleemilahendusstrateegiale. Nagu eelmisest näitest selgub, on nende alternatiivsete infotöötlusahelate arendamine võimatu ilma rikkaliku keskkonna sisendita. Aju vormisoleku saavutamiseks on aga oluline ka selge funktsionaalne eesmärk. Jäädes meie düsleksia näite juurde, on eesmärk kirjutatud teksti edastatava üldise tähenduse mõistmine, mitte üksikute tähtede ja sõnade lugemise edu. Kokkuvõttes on aju vormisoleku tekkimise tõenäosus suurem siis, kui keskkond pakub mitut paralleelset teabeallikat, meie näites nii kirjutatud teksti kui ka selle suulist lugemist. Kuigi selline rikkalikum keskkond soodustab õppimist ja parandab aju struktuuri, organisatsiooni ja funktsiooni, ei ole see siiski piisav. Aju plastilisuse uuringud on meile ka õpetanud, et edu saavutamiseks peab õppimine andma õppijale ellujäämisele orienteeritud käitumusliku eelise.

Aju vormisoleku kontseptsiooni suurimaks väljakutseks on neurodegeneratiivsete haigustega, näiteks Alzheimeri tõvega, seotud lootusetus. Seda, kas kõik inimajud suudavad saavutada vormisoleku ning ellujäämiseks edasi õppida ja areneda, uuritakse tulevikus neuroteaduse, psühholoogia, meditsiini, hariduse ja sotsiaalteaduste vahendite abil. See uuring juhendab neuroteadlasi, lapsevanemaid, haridustöötajaid, psühholooge, toitumisspetsialiste, arste ja valitsusi keskkonna kujundamisel, mis soodustab heas vormis ja hästi toimiva aju jätkuvat arengut igas vanuses ja kõigile inimestele.