Mis on koordineerimine?

Koordinatsiooni võib defineerida kui võimet liikuda tõhusalt, ettevaatlikult, kiiresti ja sihipäraselt . Teisisõnu, see võimaldab sünkroniseerida teatud tegevuses kasutatavaid lihaseid, et tegevust võimalikult sobivalt sooritada. Kuigi motoorika ja liikumine nõuavad mitmeid erinevaid ajupiirkondi , on koordinatsioonis osalev peamine aju struktuur väikeaju. Halb koordinatsioon võib muuta tavapäraste igapäevaste tegevuste sooritamise raskeks või isegi võimatuks. Pole haruldane, et see on üks vananemisest enim mõjutatud piirkondi. Õnneks saab seda treenida ja parandada kognitiivse stimulatsiooni abil.

CogniFiti kognitiivse stimulatsiooni harjutustega õige treenimine võib aktiveerida erinevaid kognitiivseid võimeid . Tegelikult on uuringuid , mis näitavad, kuidas CogniFiti kasutamine võib eakate koordinatsiooni parandada. CogniFiti ajumängudega treenimine võib stimuleerida spetsiifilisi närviaktivatsiooni mustreid. See korduv aktiveerimine aitab luua uusi sünapse ja tugevdada olemasolevaid. See võimaldab tugevdada ja stimuleerida koordinatsiooni ja teisi kognitiivseid oskusi. Treenimata jätmine võib aga viia ressursside kadumiseni, kuna aju püüab saata vähem ressursse vähemkasutatud piirkondadesse, nõrgestades lõpuks ühendusi. See muudab meid igapäevaste tegevuste tegemisel vähem efektiivseks. Erinevate ajumängude mängimine aitab parandada kognitiivseid funktsioone.

Psühhomotoorika ja koordinatsioon

Kui me sellest räägime, on oluline eristada psühhomotoorikat. Psühhomotoorika on laiem termin koordinatsiooni kohta, kuna see hõlmab motoorseid, kognitiivseid, sotsiaalseid ja afektiivseid aspekte. Seega ei viita see ainult koordinatsioonile kui liigutustele, vaid kogu kehale, lateraalsusele, ruumilistele mõistetele jne. Räägime erinevatest psühhomotoorika tüüpidest ja erinevatest koordinatsiooni tüüpidest enam-vähem iseseisvalt:

Koordineerimise näited

• See on spordi mängimiseks oluline oskus. Ilma koordinatsiooni abita oleks võimatu joosta, ujuda, jalgrattaga sõita, palli lüüa, korvi visata või kurikat kiigutada.
• Arvutiga paberi trükkimine, raskete masinate käsitsemine või uue raamaturiiuli kokkupanek on kõik tegevused, mis seda nõuavad. Halb koordinatsioon töökeskkonnas võib põhjustada õnnetusi.
• Sa kasutad seda koolis kirjutamisel, joonistamisel, lõikamisel või mitmete muude oluliste ülesannete täitmisel, aga ka kõrgema taseme õppimisel märkmete tegemisel või esseede võimalikult kiirel kirjutamisel.
• Autot juhtides tuleb rooli liigutades ja käike vahetades oma liigutusi koordineerida ja pedaale õigel ajal vajutada.

Koordinatsiooniga seotud häired

Vananedes võite tunda, et teie koordinatsioon pole enam nii hea kui varem. Kuigi kognitiivse treeningu abil on võimalik langust vähendada, ei peeta kehva või halvenevat koordinatsiooni iseenesest häireks ega probleemiks, kuna see on vananemise loomulik tagajärg. Enamik häireid, mis viitavad teatud määral koordinatsiooni muutumisele, tulenevad ajukahjustusest . Mõned neist sümptomitest on värisemine , ataksia (võimetus koordineerida tegevuses kasutatavaid erinevaid kehaosi) ja väikeaju nüstagm (silmade tahtmatud liigutused perifeersele nägemisele keskendumisel), düsmetria (võimetus koordineerida jäsemete liikumist vastavalt tajutavale visuaalsele teabele), asünergia (võimetus koordineerida liigutusi, mis üldiselt põhjustab veidrat rühti) ja teised. Siiski on muutusi, mis võivad olla põhjustatud mitte-väikeaju piirkondade kahjustusest, näiteks düsartria (koordinatsiooni puudumine, halvatus või kõne motoorsete osade nõrkus). Selle muutusega kaasneb tavaliselt reaktsiooniaja pikenemine .

Teisest küljest on mitmeid haigusi ja häireid, millega võivad kaasneda ka koordinatsiooniprobleemid. Üks levinumaid on Parkinsoni tõbi. Kuid düsleksia või düsgraafia, sclerosis multiplex, koordinatsiooni arenguhäire, ataksia tüübid (nagu Friedreichi ataksia või spinotserebellaarne ataksia), ajukahjustus, kasvajad ja insult võivad kõik samuti halva koordinatsiooni sümptomiteks olla.

Kuidas saate koordinatsiooni mõõta?

Koordinatsiooni mõõtmine võib olla kasulik, kuna see mängib olulist rolli akadeemilistes valdkondades (et teada saada, kas üliõpilasel on raskusi märkmete tegemise või esseede kirjutamisega), kliinilistes valdkondades (et teada saada, kas patsient saab kergesti ja ohutult liikuda) ja töökeskkonnas (et teada saada, kas töötaja saab raskeid masinaid ohutult teisaldada) ning meie igapäevaelus .

Täieliku kognitiivse hindamise patarei abil on võimalik hõlpsalt ja tõhusalt mõõta koordinatsiooni ja teisi kognitiivseid oskusi . CogniFit pakub testide komplekti, mis hindab mõningaid koordinatsiooni alamprotsesse, nagu käe-silma koordinatsioon ja reaktsiooniaeg . Selleks lõime ülesanded, mis põhinevad klassikalisel Wisconsini kaardisorteerimistestil (WCST), Stroopi testil, tähelepanu muutujate testil (TOVA), visuaalse organiseerimise ülesandel (VOT), NEPSY-l (Korkmanilt, Kirkilt ja Kempilt), pideva jõudluse testil (CPT) ja mälu sobitamise testil (TOMM). Lisaks koordinatsiooni mõõtmisele hindavad need testid ka uuendamist, nihutamist, töötlemiskiirust, jagatud tähelepanu, pärssimist, visuaalset taju, nimetamist, visuaalset skaneerimist, keskendunud tähelepanu, ruumilist taju, kontekstuaalset mälu, äratundmist ja töömälu.

• Sünkroniseerimistest UPDA-SHIF : Selle ülesande jaoks ilmub ekraanile liikuv pall. Eesmärk on kursori abil palli võimalikult täpselt ekraanil jälgida.
• Samaaegsustest DIAT-SHIF : Kasutaja peab järgima ekraanil valget palli ja pöörama tähelepanu ekraani keskele ilmuvatele sõnadele. Kui ekraani keskel olev sõna vastab värvile, millega see on kirjutatud, peab kasutaja vastama (pöörates tähelepanu mõlemale stiimulile korraga). Tegevuses peab kasutaja silmitsi seisma muutuste ja uute reaktsioonidega ning kasutama samaaegselt ajakohastamis- ja visuaalseid oskusi.
• Koordinatsioonitest HECOOR : Kasutaja peab kursoriga jälgima palli liikumist üle ekraani ilma ringist lahkumata. Kasutaja peab palli käsitsi ja visuaalselt jälgima.
• Kiirustest REST-HECOOR : Ekraanile ilmub ristkülik. Kasutaja peab klõpsama nuppu nii kiiresti kui võimalik, hoides hiirt ristküliku sees. Mida rohkem kordi ta nuppu klõpsab, seda parem on tulemus.
• Eraldusvõime test REST-SPER : Ekraanile ilmub mitu liikuvat stiimulit. Kasutaja peab sihtobjektidele võimalikult kiiresti klõpsama, vältides segavaid stiimuleid.
• Päringutest REST-COM : Objektid ilmuvad ekraanile lühikeseks ajaks. Kasutaja peab võimalikult kiiresti valima pildile vastava sõna.
• VIPER-NAM-i dekodeerimistest : Ekraanile ilmuvad lühikeseks ajaks pildid, mis seejärel kaovad. Seejärel ilmuvad neli tähte, millest üks on objekti nime esimene täht. Kasutaja peab võimalikult kiiresti valima sobiva valiku.
• Tuvastustest WOM-REST : Ekraanile ilmub kolm objekti. Kasutaja peab kõigepealt võimalikult kiiresti meelde tuletama objektide järjekorra. Seejärel ilmub neli kolmest objektist koosnevat komplekti ja kasutaja peab valima eelmisel ekraanil kuvatud suvandi.
• Töötlemistesti REST-INH : Selles ülesandes kuvatakse ekraanil kaks erineva numbriga kujundit. Kasutaja peab esmalt valima suurema kujundi ja hiljem ülesande käigus suurema numbri.

Taastu, paranda ja stimuleeri koordinatsiooni

Iga kognitiivset oskust saab treenida ja parandada. CogniFit võib selles abiks olla.

Neuroplastilisus on koordinatsiooni ja teiste kognitiivsete oskuste taastamise alus. CogniFitil on harjutuste komplekt, mis on loodud nende kognitiivsete oskuste puudujääkide taastamiseks. Aju ja selle närviühendused võivad harjutamise kaudu tugevneda, mis tähendab, et koordinatsiooni sagedane kasutamine aitab muuta kaasatud ajuühendused tugevamaks ja tõhusamaks.

CogniFiti lõi meeskond, mis koosneb sünaptilise plastilisuse ja neurogeneesi uurimisele spetsialiseerunud spetsialistidest. See on võimaldanud luua iga kasutaja vajadustele vastava personaalse ajutreeningu programmi . See programm algab koordinatsiooni ja muude kognitiivsete oskuste täpse hindamisega. Hindamise tulemuste põhjal loob CogniFiti kognitiivse stimulatsiooni programm automaatselt personaalse treeningprogrammi, mis aitab tugevdada koordinatsiooni ja muid kognitiivseid funktsioone, mis vajavad parandamist.

Järjepidev treening on selle parandamise võti. CogniFitil on kognitiivsete funktsioonide optimeerimiseks hindamis- ja treeningvahendid. Optimaalne treening nõuab vaid 15 minutit päevas, kaks kuni kolm korda nädalas .

See programm on saadaval veebis . Saadaval on mitmeid interaktiivseid tegevusi mängude näol, mida saab mängida veebis või mobiilseadmes. Pärast iga seanssi kuvab CogniFit igale kasutajale üksikasjaliku graafiku tema kognitiivse edusammude kohta .