Koputamistest

Kiirustesti REST-HECOOR harjutus sai inspiratsiooni klassikalisest sõrmeotstega koputamise testist NEPSY hindamisbattikust (Korkman jt, 1998). Testi sooritaja peab hiirega või puutetundliku ekraani kasutamisel sõrmega 10 sekundit ja võimalikult kiiresti klõpsama ekraani kindlaksmääratud alal. Andmeid kogutakse klõpsude arvuna määratud aja jooksul, määratletud alal tehtud klõpsude arvuna ja väljaspool seda tehtud klõpsude arvuna.

Psühhomotoorse valvsuse test

Resolutsioonitesti REST-SPER inspiratsiooniks olid klassikalised paradigmad: Go/No Go Task (Gordon & Caramazza, 1982), Continuous Performance Test (Conners, 1989; Epstein jt, 2001) ja Psychomotoor Vigilance Task (Dinges & Powell, 1985). Testi sooritaja peab kiiresti vajutama ekraanile ilmuvatele ringidele ja ignoreerima kuusnurki, kui need ka ilmuvad. Ülesandesse on sisse põimitud 16 ainult ringidest koosnevat ülesannet ja 8 ringidest ja kuusnurkadest koosnevat ülesannet. Iga ülesande kohta kogutakse andmeid reageerimisaja, reageerimise täpsuse ja kursori kauguse kohta sihtmärgi keskpunktist.

Arvu ja suuruse kongruentsuse test

Töötlemistest REST-INH sai inspiratsiooni klassikalisest Stroopi testist (Stroop, 1935). Testi sooritaja peab vajutama kahest ringist suuremale, olenemata ringidesse kirjutatud numbrist, ignoreerides samal ajal teksti, mis võib ilmuda ekraani ülemises keskmises osas. Seejärel peab ta vajutama suuremale numbrile, olenemata ringi suurusest, kuhu number on kirjutatud.

Aja hindamise test

Hinnanguline test EST-II põhineb kestusmustri testil (DPT) (Frota & Pereira, 2003). Testi sooritajal palutakse katkestada käimasolev kuulmisstimulus, et taasesitada eelnevalt esitatud stiimuli täpne kestus. Ülesande esimeses osas saadab stiimulit animeeritud joonis. Ülesande teises osas jääb joonis paigale.

Silma-käe koordinatsiooni test Fikseeritud trajektoor ja ennustatav suund

Sünkroniseerimistest UPDA-SHIF põhineb Vienna Test Systemil (VST) (Whiteside, 2002). Selles ülesandes peab testi sooritaja hoolikalt ja täpselt jälgima palli, mis liigub mööda trajektoori. Täpsuskoori arvutamiseks võetakse arvesse palli keskpunkti ja kasutaja liigutatud kursori vahelist kaugust pikslites.

Labürindi test

Programmeerimistesti VIPER-PLAN aluseks oli klassikaline Porteuse labürinditest (Porteus, 1950) ja marsruudi leidmise test (NEPSY) (Korkman jt, 1998). Testi sooritajale esitatakse mitu tupikteega labürinti ning ta peab need edukalt läbima algusest lõpuni võimalikult väikese sammude arvuga ja võimalikult kiiresti.

Stroopi test

Ekvivalentsustest INH-REST põhines klassikalisel Stroopi testil (Stroop, 1935). Testi sooritajal palutakse vajutada tühikuklahvi (mineku toiming) ainult siis, kui ekraanil olevad värvinimed on trükitud sobivas värvis, ja hoiduda vajutamisest (no-go), kui tähtede värv ei vasta trükitud värvinimetusele.

Silma-käe koordinatsiooni test Mitmesuunaline ja ettearvamatu suund

Koordinatsioonitest HECOOR on inspireeritud klassikalisest raja rajamise testist (Reitan, 1955) ja Viini testisüsteemist (Whiteside, 2002). Testi sooritaja peab hiirega (või mobiilseadme kasutamisel ekraanil kuvatava digitaalse juhtkangiga) jälgima palli liikumist määramata marsruudil.

Visuaalse töömälu ulatuse test

VISMEM-PLANi kontsentratsioonitestis võeti võrdluseks Corsi klotsikoputamise test (Corsi, 1972; Kessels jt, 2000; Wechsler, 1945). Ülesande esimeses osas süttivad mõned ringid fikseeritud ringide massiivi sees. Testi sooritaja peab meelde jätma, millised ringid massiivi sees süttisid, ja seejärel proovima järjestust õiges järjekorras taasesitada. Ülesande teises osas lisatakse esimese ekraani ja taasesitusekraani vahele 4-sekundiline viivitus, et pikendada aega, mille jooksul kasutaja peab teavet meeles pidama.

Multimodaalne leksikaalse mälu test

Identifitseerimistest COM-NAM põhineb Bostoni nimetamistestil (Kaplan jt, 1983) ja WAIS-III sõnavaratestil (Wechsler, 1997). Iga näidatud objekti puhul peab testi sooritaja valima kolme võimaluse vahel: 1) objekti esitatakse ülesandes esimest korda või 2) objekti viimasel ilmumisel räägiti sellest või 3) objekti viimasel ilmumisel esitati seda pildina.

Leksikaalse mälu test

Uurimistest REST-COM võttis võrdluseks klassikalise Bostoni nimetamistesti (Kaplan jt, 1983), WAIS-III sõnavaratesti (Wechsler, 1997), tähelepanu muutujate testi (Greenberg jt, 1996) ja Rey kuulmis-verbaalse õppimise testi (Schmidt, 1994). Näidatakse objektide seeriat. Uues objektide seerias peab testi sooritaja seejärel ära tundma ainult need objektid, mida varem näidati. Seda uut seeriat saab esitada piltide või kõnesõnadena.

Kiiruse hindamise test

Hinnanguline test EST-I on inspireeritud Biberi kognitiivsest hinnangulisest testist (Goldstein jt, 1996). Esimeses osas peab testi sooritaja kindlaks määrama, milline kahest pallist liigub kiiremini. Teises osas lisatakse veel üks pall. Kolmandas osas lisatakse neljas pall ja tuleb märkida, milline pall liigub kaks korda kiiremini kui määratud pall (punane). Neljandas osas peab testi sooritaja nelja palli liikumist mööda nelja eraldi marsruuti jälgides võimalikult kiiresti kindlaks määrama, milline pall jõuab antud punkti esimesena.

Jagatud tähelepanu test

Samaaegsustest DIAT-SHIF tuleneb klassikalisest Stroopi testist (Stroop, 1935), Viini testisüsteemist (Whiteside, 2002) ja tähelepanu muutujate testist (Greenberg jt, 1996). Testi sooritaja peab täpselt jälgima ekraanil igas suunas liikuvat ja pöörlevat palli, sooritades samal ajal Stroopi testi varianti.