Ajumäng "Kaldaohud": Mis see on?

Ajumängus „Shore Danger“ edasiliikumiseks peame tõket liigutama, et valel pool olevad objektid saaksid mööduda ja õigel pool olevad objektid ei saaks sellest mööda minna. Kuid kui selle vaimse treeningmängu keerukusaste suureneb, suurenevad ka kognitiivsed nõudmised.

See mäng muutub tasemete edenedes raskemaks . Shore Dangers on teaduslik ressurss, mis on loodud kognitiivse soorituse pidevaks mõõtmiseks ja ülesande raskusastme automaatseks reguleerimiseks, optimeerides kognitiivset treeningut. Ajumäng Shore Dangers sobib ideaalselt lastele, täiskasvanutele ja pensionäridele, kes soovivad stimuleerida olulisi kognitiivseid võimeid .

Kuidas saab ajumäng "Kaldaohud" teie kognitiivseid võimeid parandada?

Aju treenimise mängud, näiteks Shore Dangers, stimuleerivad kindlaid närvimustreid. Selle mustri kordamine treeningu abil võib aidata luua uusi sünapse ja närviühendusi, mis on võimelised nõrgenenud või kahjustatud kognitiivseid funktsioone reorganiseerima ja taastama .

See mäng on mõeldud kõigile, kes soovivad esitada väljakutseid ja parandada kognitiivset sooritust .

• Käe-silma koordinatsioon: Kaldaohtude harjutuses edasijõudmiseks peame õigesti tajuma ruumi ja ekraanil kuvatavaid erinevaid elemente ning samaaegselt juhtima oma käe liigutusi ülesande täitmiseks. Eesmärk on juhtida tõket maksimaalse täpsusega, et võimaldada ainult õigete elementide läbipääsu. Selle harjutuse abil aktiveerime ja treenime oma motoorseid oskusi. Silma-käe koordinatsioon võimaldab meil samaaegselt ja koordineeritult täita mitut ülesannet, tuginedes saadud visuaalsele teabele. Näiteks esemete käsitsemisel, purgi avamisel või poldi lahtikeeramisel.

• Jagatud tähelepanu: Kaldaohtude harjutuses edasiliikumiseks peame pöörama tähelepanu mitmele stiimulile korraga, mis tähendab, et peame laskma õigetel elementidel läbi pääseda ja vältima valesid elemente. Selle harjutuse abil stimuleerime ja aktiveerime oma jagatud tähelepanu. Selle kognitiivse võime parandamine on meie igapäevaelus ülioluline, kuna see võimaldab meil töödelda erinevaid teabeallikaid ja edukalt täita mitut ülesannet korraga. See aitab meil näiteks olla akadeemilisel tasandil tõhusamad, kui teeme märkmeid õpetaja selgitusi kuulates või kui sõidame autot, sporti teeme või isegi telefoniga rääkides toiduvalmistamise ajal.

• Tähelepanu koondumine: Kaldaohtude ajal peame õigesti tuvastama keskpunktile lähenevaid objekte. Selle tegevuse harjutamine aitab meil ergutada keskendunud tähelepanu. Selle võime parandamine teeb meile lihtsamaks pöörata tähelepanu keskkonna stiimulitele, näiteks meid ümbritsevatele inimestele või tegevustele, milles osaleme.

• Visuaalne taju: Selles mõttemängus edasiliikumiseks peame õigesti tuvastama iga ekraanil kuvatava objekti ja töötlema kiiresti kogu vajaliku teabe, et teha kindlaks, kas see kuulub barjääri ühele või teisele poole. Selle mängu mängimine tugevdab ja stimuleerib meie visuaalset taju. Kasutame seda võimet autojuhtimiseks, uute asjade õppimiseks, joonistamiseks, spordi harrastamiseks, toiduvalmistamiseks jne.

• Ruumitaju: Selles mõttemängus edasiliikumiseks peame õigesti tõlgendama ekraanil kuvatavate erinevate stiimulite asukohta, kuju, suurust ja liikumist ning selle teabe põhjal barjääri juhtima. Selle harjutuse harjutamisega aktiveerime ja stimuleerime oma ruumitaju. Selle kognitiivse võime parandamine on meie igapäevaelus ülioluline, kuna see võimaldab meil oma keskkonda õigesti tajuda ja muutusi ette näha. Me kasutame seda võimet pidevalt näiteks kõndides, autot juhtides, sportides jne.

• Visuaalne skaneerimine: Selles mõttemängus edasiliikumiseks peame kiiresti leidma, millised elemendid on õigel pool, millised vales ja millised elemendid lähenevad keskpunktile. Selle vaimse harjutuse harjutamisega aktiveerime ja stimuleerime oma visuaalset skaneerimist. Selle kognitiivse võime parandamine võimaldab meil tõhusamalt tuvastada asjakohaseid stiimuleid meie keskkonnas. See kognitiivne võime mängib meie igapäevaelus väga olulist rolli. Näiteks kui otsime maja ümber esemeid.

• Pärsimine: Kui me täheldame, et ühe objekti läbilaskmisega tuleb teine sisse ja ei tohiks läbi minna, peame oma käitumist pärsima. Kaldaohtude mängimise ja nende tegevuste järjepideva sooritamise abil saame oma pärsimisvõimet parandada. See teeks meile lihtsamaks sobivama reageerimise näiteks siis, kui tahame sõidurada vahetada ja teine auto takistab meil seda tegemast.

• Uuendamine: Shore Dangersi puhul on väga oluline pidevalt kontrollida, kas me klassifitseerime objekte hästi, ning hoida teisi kontrolli all. Selle mõttemängu harjutamisega on võimalik oma uuendamist ergutada. Hea uuendamine võimaldab meil aru saada, kas me täidame ülesannet hästi, või parandada oma sooritust, kui me ei saavuta soovitud tulemusi. See aitab meil ka märgata, millal me igapäevaelus oma algsetest eesmärkidest kõrvale kaldume.

• Reaktsiooniaeg: Mängus „Shore Dangers“ peame kiiresti reageerima, kui näeme objekti, mille kaudu me liikuda ei taha. See aju treenimise mäng stimuleerib reaktsiooniaega ehk reageerimisaega. Hea reaktsiooniaeg aitab meil vähendada stiimulile reageerimiseks kuluvat aega, näiteks uisutades inimeste eest kõrvale põigeldes.

• Hindamine: Peame ette nägema, millal objekt saabub, kas see saabub enne teist või millises suunas see kukub. „Maastikuohtude” mängimine aitab meil oma hinnanguid parandada. Selle kognitiivse võime parandamine annab meile võimaluse genereerida täpseid ja kiireid reaktsioone.

Mis juhtub, kui sa oma kognitiivseid võimeid ei treeni?

Meie ajud on loodud ressursse reserveerima, seega kui on ühendusi, mida me ei kasuta, siis aju need automaatselt kõrvaldab. Kui teatud kognitiivset oskust regulaarselt ei treenita , ei anna aju sellele närviaktivatsioonimustrile ressursse, mis võib põhjustada selle nõrgenemist . See vähendab meie võimekust teatud kognitiivsete funktsioonide kasutamisel, muutes meid igapäevaelus vähem efektiivseks.