Algne pealkiri : Arvutipõhine kognitiivne treening intellektuaalsete ja arengupuuetega inimestele: pilootuuring .

Autorid : James Siberski 1, Evelyn Shatil 2, Carol Siberski 3, Margie Eckroth-Bucher 4, Aubrey French 5, Sara Horton 6, Rachel F. Loefflad 7 ja Phillip Rouse 8.

• 1. Gerontoloogia dotsent, Misericordia Ülikool, Dallas, PA, USA.
• 2. Peateadlane, kognitiivteaduse juht, CogniFit Inc, Haifa, Iisrael.
• 3. Erapraksise geriaatrilise ravi juht, Nanticoke, PA, USA.
• 4. Õendusteaduskonna professor, Bloomsburgi Ülikool, Bloomsbury, Pennsylvania, USA.
• 5. Programmi spetsialist Inimressursside ja -teenuste Instituudis, Kingston, Pennsylvania, USA.
• 6. Sotsiaaltöötaja, pikaajaline hooldus, West Wyoming, PA, USA.
• 7. Rekreatsiooniterapeut, Dallas, PA, USA.
• 8. Erapraksise litsentseeritud psühholoog, Sunbury, PA, USA.

Ajakiri : American Journal of Alzheimer's Disease & Other Dementias (2015), kd 30 (1): 41-48.

Viited sellele artiklile (APA stiilis) :

• Siberski, J., Shatil, E., Siberski, C., Eckroth-Bucher, M., French, A., Horton, S., Loefflad, RF ja Rouse, P. (2015). Arvutipõhine kognitiivne treening intellektuaalsete ja arengupuuetega inimestele: pilootuuring. Am J Alzheimers Dis Other Demen, 30 (1), lk 41–48.

Uuringu järeldus

CogniFiti personaalne kognitiivne treening on paljutõotav programm intellektuaalse või arengupuudega täiskasvanute kognitiivse soorituse parandamiseks 20–30 minuti jooksul päevas, 3 päeva nädalas, 10 nädala jooksul . Visuaalne mälu, p = 0,003; planeerimine, p = 0,009; jälgimine, p = 0,017 (Jah, α = 0,05 või α = 0,1).

Uuringu kokkuvõte

Selle uuringu eesmärk oli testida, kuidas personaalne kognitiivne treening mõjutab intellektipuudega (IA) või arengupuudega (DD) täiskasvanute kognitiivseid võimeid.

32 DI/DD-ga inimesel hinnati 15 kognitiivset võimet. Osalejad jagati kolme rühma:

• 11 inimest arvuti CogniFitis
• Kontrollgrupis oli 11 inimest, kes mängisid videomänge .
• 10 inimest ootejärjekorra või igapäevaste tegevuste kontrollrühmas .

Vaatamata uuringus osalemise kõrgele tasemele oli osalejate arv väga väike ja tulemused (nii grupisisesed kui ka grupivahelised) ei olnud kõrge α taseme (α = 0,001) rakendamisel olulised. Veidi leebemate α tasemete rakendamisel näitas arvutipõhise kognitiivse treeningu rühmas 15 kognitiivsest võimest 11 olulist paranemist . Hinnanguliselt võivad representatiivse valimi korral andmed jõuda statistiliselt olulisele tasemele.

Need andmed on paljulubavad ja võiksid olla heaks aluseks tulevasele uuringule, kus kasutatakse suuremat valimit. Kui see kinnitust leiab, näitaks see intellektipuudulikkusega/arenguhäiretega inimeste arvutipõhise kognitiivse treeningu (näiteks CogniFiti pakutava) olulisust .

Kontekst

Vaimne puue ja arengupuue (näiteks autism või tserebraalparalüüs) hõlmavad mitmeid väga heterogeenseid raskusi, mis väljenduvad adaptiivse käitumise defitsiidis võrreldes ülejäänud elanikkonnaga. Ameerika Ühendriikides on hinnanguliselt 5%-l alg- või keskkoolilastest mingisugune intellektuaalne puue/arenguhäire.

Täiskasvanute puhul on teavet napimalt, kuid andmed näitavad, et intellektipuudega täiskasvanute osakaal on 0,5% , samas kui arengupuudega täiskasvanute osakaal on 0,4% . Need puuded võivad avaldada olulist isiklikku, perekondlikku ja sotsiaalset mõju.

Nüüd on kasvav huvi kognitiivsete oskuste parandamise vastu arvutipõhiste tööriistade, näiteks CogniFiti abil. Sellest hoolimata on tavaline, et neil inimestel puudub nendele tööriistadele lihtne juurdepääs. Selle põhjuseks on sageli ekslik arvamus, et nad ei oska arvutit kasutada .

Seda ekslikku arvamust on oluline muuta, sest intellekti- või arengupuudega inimestel on võrdne või suurem risk mingisuguse kognitiivse kahjustuse tekkeks . See tingis vajaduse tõestada arvutipõhise kognitiivse treeningu kasulikkust intellekti- või arengupuudega inimestele.

Metoodika

Osalejad

Kolmkümmend kaks osalejat valiti 145 intellektipuudega või arengupuudega täiskasvanu hulgast, kes käisid spetsiaalses rehabilitatsioonikeskuses nende probleemidega inimestele. Uuring viidi läbi samas keskuses, mis asus Pennsylvania kirdeosas USAs.

Uuringusse kaasamise kriteeriumid olid:

• ID/DD diagnoosiga
• Olles üle 21 aasta vana.
• Hea tervis.
• Töökoja töötaja.
• Soov uuringus osaleda.

Kaasatud välistamiskriteeriumid :

• Huvi puudumine arvutite vastu.
• Võimetus istuda arvuti taga 25-30 minutit.
• Suutmatus arvutiekraanil pilte selgelt näha.

Osalejatele selgitati uuringu eesmärke ja nõudeid. Osalejate eestkostjad allkirjastasid nõusolekuvormi. Misericordia ülikooli juhatus kiitis selle uuringu protseduuri heaks.

Disain

Kasutati pimedat, randomiseeritud disaini . Osalejad määrati juhuslikult ühte kolmest rühmast:

• Arvutipõhine kognitiivse treeningu rühm (koos CogniFitiga).
• Videomängude kontrollrühm.
• Ootejärjekorra kontrollgrupp.

Osalejad ei teadnud, millisesse gruppi nad kuulusid, kuid teadlastel oli see teave olemas. Tegelikult olid videomängude kontrollgrupi tegevused kavandatud kognitiivse treeningu grupi omadega sarnaselt. Sessioonide kestus, eel- ja järelravi hindamine oli mõlemas grupis sama.

Protsess

Iga osaleja üldise intelligentsuse taseme hindamiseks kasutati TONI-3 (mitteverbaalse intelligentsuse test, kolmas väljaanne).

Neuropsühholoogiline hindamine CogniFiti kognitiivse hindamise abil. Kohandamise vältimiseks rakendab CogniFiti tööriist iga hindamise jaoks automaatselt erinevaid stiimulite ja ülesannete versioone. See on ka teaduslikult valideeritud. See hindamine koosnes 15 ülesandest, mis mõõtsid 15 kognitiivset oskust.

Lõpuks viidi sekkumised läbi rehabilitatsioonikeskuses, kuid igaüks eraldi ruumides. Sekkumised kestsid 10 nädalat ja koosnesid kolmest iganädalasest 20–30-minutilisest sessioonist .

Videomängudega kontrollrühm

Selle grupi osalejad tegid spetsiaalselt selle uuringu jaoks loodud tegevusi. Need tegevused pidid välimuselt ja kestuselt sarnanema CogniFiti tegevustega, kuid neil puudusid mõned selle kognitiivse treeningu jaoks kõige olulisemad omadused: need ei sobinud kasutaja tasemele, ei nõudnud kiiret reageerimist ega korraga rohkem kui ühele stiimulile keskendumist üheski ülesandes. Seetõttu võib öelda, et see toimis platseebo rollis , kuigi teatud määral treeniti siiski.

Kontrollrühm ootenimekirjaga

See grupp säilitas oma tavapärase ajakava ja tegevused . Need koosnesid enamasti töötubadest, ühises söögitoas söömisest, hommikustest ja õhtustest pausidest jne.

Analüüs

Statistilised analüüsid viidi läbi SPSS 17 abil. 15 uuritud kognitiivse võime grupisiseste ja gruppidevaheliste erinevuste mõõtmiseks kasutati korduvate mõõtmiste jaoks segatüüpi mudeleid (fikseeritud ja juhuslike efektidega), iga muutuja jaoks eraldi mudeliga.

Tulemused ja järeldused

Tulemused näitasid, et treeningueelse ja -järgse hindamise kognitiivsete võimete skooride vahel ei olnud statistiliselt olulisi erinevusi. Tegelikult ei olnud ükski 15-st rühmasisesest ega rühmadevahelisest võrdlusest oluline (p> 0,001) . Seega ei näidanud kognitiivse treeningu grupp pärast treeningut oma kognitiivsete võimete olulist paranemist ega ka kontrollrühmadega võrreldes olulist paranemist (kellel samuti paranemist ei täheldatud).

Kui aga kriteeriumid on leebemad (p < 0,05; yp < 0,1), siis näitab eksperimentaalrühm esialgse hinnanguga võrreldes olulisi mõjusid 15 kognitiivsest võimest 11-l (visuaalne mälu, p = 0,003; planeerimine, p = 0,009; jälgimine, p = 0,017). Neid kriteeriume rakendades täheldati olulisi mõjusid ka kontrollrühmades 15 kognitiivsest võimest 4-l. Need andmed on seda tüüpi uuringu puhul väga huvitavad, eriti kui kasutati nii väikest valimit (mis võib nii rangel tasemel kaasa aidata mitteolulistele tulemustele). Coheni d abil täheldati, et efekti suurus postituste ja eeltesti vahel eksperimentaalrühmas oli:

• Keskmise tasemega (Coheni d vahemikus 58–72) järgmistes kognitiivsetes võimetes: jälgimine, planeerimine, äratundmine, reageerimisaeg, liikumise jälgimine, ruumitaju, visuaalne mälu ja visuaalne skaneerimine.
• Väike (Coheni d 0,44, 0,37 ja 0,41) nimetamises, visuaalses tajumises ja töömälus.

Seetõttu ei ole selle uuringu tulemused olulised, võimalik, et valimi väikese suuruse tõttu . See piirang muudab selle pilootuuringu tulemused mitteesinduslikuks. Vaatamata sellele on andmed julgustavad . Loodetavasti on sama katse läbiviimisel suurema valimiga tulemused olulised. Lisaks on 11 uuritud kognitiivsetest võimetest olulised ka vähem piiravate kriteeriumide rakendamisel (P < 0,05 ja P < 0,1). See paneb meid arvama, et CogniFit võib olla hea vahend intellektipuudega või arengupuudega inimeste kognitiivsete võimete treenimiseks .