Algne pealkiri : Kas veatuvastusmehhanism saab töömälu treenimisest kasu? Düslektikute ja kontrollrühma võrdlus – ERP-uuring .

Autorid : Tzipi Horowitz-Kraus I, Zvia Breznitz .

• 1. Edmond J. Safra aju-uuringute keskus õpiraskuste uurimiseks, Haifa Ülikooli Haridusteaduskond, Iisrael.

Ajakiri : PLOS ONE (2009), kd 4 (9): 1–10.

Viited sellele artiklile (APA stiilis):

• Horowitz-Kraus, T. ja Breznitz, Z. (2009). Kas veatuvastusmehhanism saab töömälu treenimisest kasu? Düslektikute ja kontrollrühma võrdlus – ERP-uuring. PLOS ONE, 4, 1–10.

Uuringu järeldus

CogniFiti personaalne kognitiivne treening on suutnud parandada düsleksiaga üliõpilaste kognitiivseid funktsioone 24 10–15-minutilise seansi abil . Sõrmeulatus oli 9,84±3,15 kuni 10,79±3,03 (p<0,01); töömälu -58±61 kuni -42±69 (p<0,01).

Uuringu kokkuvõte

Arvestades töömälu ja vigade tuvastamise vahelist olemasolevat seost, tahtsime testida düsleksiaga täiskasvanute töömälu muutlikkust treenimise tulemusena ja treenimise mõju vigade tuvastamisele.

Sel eesmärgil osales uuringus 27 düsleksiaga üliõpilast ja 32 kontrollrühma kuuluvat üliõpilast. Käitumist ja esilekutsutud potentsiaale ehk sündmustega seotud potentsiaali (ERP) mõõdeti enne koolitust, vahetult pärast seda ja 6 kuud pärast koolitust. Koolitus koosnes 24 CogniFiti isikupärastatud kognitiivse treeningu sessioonist , mis keskendusid töömäluga seotud oskustele.

Pärast hindamist täheldati, et kuigi mõlema rühma tulemused paranesid CogniFiti treeningu abil, oli kasv oluliselt suurem düsleksiaga lugemisrühmas (numbrite ulatus suurenes 9,84±3,15-lt 10,79±3,03-le). See treening suurendas ka õigesti loetud sõnade arvu minutis 14,73%. Töömälu ja ERN-komponendi (veaga seotud negatiivsus, negatiivne laine, mis ilmub pärast vea tegemist) amplituudi suurenemine näitas, et treening tekitas ka muutusi ajutegevuses .

Kõigest eelnevast on selge, et töömälu mahu suurendamine CogniFiti personaaltreeningu abil võimaldab süsteemis säilitada suuremaid infoühikuid, mis võimaldab tõhusamat vigade tuvastamist .

Kontekst

Düsleksia on õpihäire, mis mõjutab lugemisoskuse omandamist . Selle häirega inimestel on raskusi kirjaliku materjali lugemisel vigade tuvastamisega ja lisaks kipuvad nad lugemise ajal vigu tegema . Düsleksiaga täiskasvanutel, kes on oma raskused kompenseerinud, on jätkuvalt palju vigu lugemises ja sujuvuses ning neil on vähem töömälu kui inimestel, kellel seda häiret pole. Sellel võivad olla tagajärjed akadeemilises, tööalases ja isiklikus elus, mistõttu on neil igapäevane õppimine keeruline. 10–15% maailma elanikkonnast kannatab düsleksia all, mistõttu on see väga levinud häire.

• Esilekutsutud potentsiaalid : Need lugemise ajal tekkivad vead näivad olevat reguleeritud veatuvastusmehhanismi abil, mida saame tuvastada esilekutsutud potentsiaalide (ERP) abil, mis ilmuvad 0–160 millisekundit pärast vale või õige vastuse andmist: vastavalt negatiivne komponent ERN (seotud vigadega) ja negatiivne komponent CRN (vastandina eelmisele). Töömälu on infotöötlussüsteemi alamkomponent, kuid piiratud mahutavusega. Aju plastilisust säilitatakse täiskasvanueas ja seda saab treeningu abil soodustada. Seega on kognitiivse treeningu abil võimalik stimuleerida aju plastilisust, et suurendada meie töömälu mahtu. CogniFit on kognitiivse treeningu tööriist, millel on kindel teaduslik kinnitus , mis võimaldab teil seda treeningut rakendada.

Hüpoteesiks on, et CogniFiti kognitiivne treening peaks suurendama nii töömälu kui ka ERN-komponendi amplituudi düslektilistel osalejatel.

Metoodika

Osalejad

Selles uuringus osales 61 üliõpilast (neist 27-l oli düsleksia ja 34-l kontrollrühm ). Rühmad sobitati vanuse järgi. Lisaks leiti, et neil olid sarnased mitteverbaalse intelligentsuse skoorid (mõõdetuna Raveni progressiivse maatriksi testiga). Kõik nad olid keskklassi esindajad, emakeelena heebrea keelt kõnelevad, osavad, terve või korrigeeritud nägemisega ja ilma kuulmisprobleemideta. Samuti ei olnud neil esinenud neuroloogilisi ega emotsionaalseid häireid ega tähelepanupuudulikkust (mõõdetuna testi D2 abil). Nad olid tasustatud vabatahtlikud ja allkirjastasid nõusolekuvormi. Düsleksiaga inimestel diagnoositi see lapsepõlves ja nendega võttis ühendust Haifa ülikooli üliõpilastoe teenistus. Kontrollrühmaga võeti ühendust ülikoolilinnaku teadetetahvlil oleva kuulutuse kaudu.

Hindamine ja disain

Hinnati järgmisi muutujaid:

• Dekodeerimisvõime (sõnade ja pseudosõnade üheminutilise testi abil).
• Suuline sujuvus (ettelugemise test).
• Lugemisoskuse test (vaikse lugemise test 15 suletud küsimusega).
• Lühiajaline mälu (WAIS-III alamtestiga "Sügavus numbrite vahel").
• Verbaalne mälu (vastandtestid).
• Lühiajaline visuaalne mälu (mäleta numbreid ekraanil õiges ja vastupidises järjekorras).
• Lühiajaline kuulmismälu (mäleta numbreid õiges ja vastupidises järjekorras, mis esitatakse kõrvaklappide kaudu).
• Lühiajaline mälu ristrežiimis (numbrid kuvati ekraanil ja kõrvaklappides).

Need hindamised viidi läbi kolm korda:

• Enne treeningut.
• Kohe pärast treeningut
• Kuus kuud pärast treeningut.

Statistiline analüüs

Viidi läbi mitu statistilist analüüsi:

• T-testid, mis kinnitasid rühmade vahel oluliste erinevuste puudumist.
• Iga eksperimentaalse mõõtmise jaoks on kasutatud korduvate mõõtmiste ANOVA (2x3).
• Elektrofüsioloogilisteks mõõtmisteks kasutatakse korduvaid mõõtmisi MANOVA (2x2x3).

Tulemused ja järeldused

Statistilise analüüsi andmed näitasid, et mõlema rühma töömälu ja lugemisoskus paranesid CogniFiti treeningu abil, kuigi paranemine oli suurem düsleksiaga inimestel . Pärast CogniFiti töömälu treeningut paranes ka loetavus ja vigade tuvastamine.

Kogu sellest teabest võime järeldada, et ühelt poolt võivad ka düsleksiaga täiskasvanud parandada oma lugemisoskust, hoolimata sellest, et neil on madalam aju plastilisus kui lastel. Teisest küljest viitavad andmed ERN-komponendi (vigade tuvastamine) ja töömälu vahelisele seosele. Lisaks kinnitavad need andmed, et kognitiivne treening põhjustab ajus muutusi. Lõpuks leiti ka, et personaalne CogniFiti kognitiivne treening võib parandada düsleksiaga inimeste töömälu, mis võib samuti olla kasulik nende lugemisoskusele ja seega ka nende elu erinevates valdkondades.