Algne pealkiri : Personaliseeritud kognitiivne treening unipolaarse ja bipolaarse häire korral: kognitiivse funktsioneerimise uuring .

Autorid : Marek Preiss 1,2, Evelyn Shatil 3,4, Radka Čermáková 2, Dominika Cimermanová 5 e Ilana Ram4.

• 1. Psühholoogia osakond, New Yorgi Ülikool Prahas, Praha, Tšehhi Vabariik.
• 2. Psühholoogia osakond, Praha Psühhiaatriakeskus, Praha, Tšehhi Vabariik.
• 3. Psühholoogia osakond, Psühhibioloogiliste uuringute keskus, Emek Yezreeli Max Sterni akadeemiline kolledž, Emek Yezreel, Iisrael
• 4. CogniFit Ltd, Yokneam Ilit, Iisrael.
• 5. Filozofická Fakulta Ülikool Karlovy v Praze, Praha, Tšehhi Vabariik.

Ajakiri : Inimese neuroteaduse piirid (2013), kd 7: 1–10.

Viited sellele artiklile (APA stiilis):

• Preiss, M., Shatil, E., Cermáková, R., Cimermanová, D. ja Ram, I. (2013). Personaliseeritud kognitiivne treening unipolaarse ja bipolaarse häire korral: kognitiivse funktsioneerimise uuring. Frontiers in Human Neuroscience, 7, lk 1–10.

Uuringu järeldus

CogniFiti personaalne kognitiivne treening on 8-nädalase sekkumise käigus, 3 mittejärjestikusel päeval nädalas, 20-minutilise treeninguga päevas, edukalt vähendanud depressiooni ja parandanud kognitiivseid funktsioone depressiooni ja bipolaarse häirega inimestel. Depressiooniindeks : BDI 14,27±12,43 kuni 8,33±9,44 (t=2,806, Sig.=0,014), CFQ 60,87±15,26 kuni 53,33±13,58 (t=3,697, Sig.=0,002), DEX 39,53±11,21 kuni 34,20±9,94 (t=2,411, Sig.=0,03), EMQ 66,00±27,74 kuni 50,20±20,10 (t=2,639, Sig.=0,019). Kognitiivsed oskused: täidesaatva funktsioonid vahemikus -0,46 ± 1,06 kuni 0,17 ± 0,43 (t = -3,43, Sig = 0,004).

Uuringu kokkuvõte

Nii depressiooni all kannatavad inimesed kui ka bipolaarse häirega inimesed depressioonifaasis esinevad tavaliselt psühholoogilise stressi ja kognitiivsete häiretega , mis mõjutavad eriti täidesaatvaid funktsioone. Need sümptomid mõjutavad negatiivselt patsientide elukvaliteeti. Kohandatud kognitiivse treeningu abil püütakse vähendada psühholoogiliste muutuste ulatust, parandada igapäevaste tegevuste sooritust ja kognitiivsete funktsioonide seisundit.

Osalejad jagati kahte rühma : need, kes läbisid CogniFitiga personaalset kognitiivset treeningut 8 nädala jooksul, 3 päeva nädalas, iga päev 20 minutit (katserühm), ja need, kes said lihtsalt tavapärast ravi (kontrollrühm). Osalejatele anti enne (enne) ja pärast (pärast) treeningut rida küsimustikke ja neurokognitiivseid teste.

Pärast eel- ja järelhindamise tulemuste erinevuse võrdlemist mõlemas rühmas ("rühmadevaheline võrdlus") täheldati, et depressiooni tase eksperimentaalrühmas oli oluliselt langenud . Lisaks paranesid selles rühmas ka mõned nende kognitiivsed võimed , näiteks tähelepanu nihutamine , hajutatud tähelepanu või kognitiivne kontroll. Mõlema rühma andmete põhjal ("rühmasisene võrdlus") täheldati, et eksperimentaalrühma osalejad kaebasid vähemate kognitiivsete häirete, vähemate täidesaatva funktsiooniga seotud probleemide ja vähemate vigade üle igapäevastes ülesannetes. Seevastu kontrollrühma osalejatel paranesid kognitiivsed kaebused ainult töömälus .

Kontekst

Depressiivsete häiretega inimestel esineb raskusi peamiselt kolmes kognitiivses valdkonnas : tähelepanu , mälu ja täidesaatva funktsiooniga. Depressiooni (unipolaarne depressiivne häire või unipolaarne depressioon) või bipolaarse häirega inimestel esineb tavaliselt neid puudujääke. Neid puudujääke hakatakse pidama depressiooni tuumasümptomiteks ning nii sümptomid kui ka kognitiivsed häired võivad avaldada väga negatiivset mõju nende meeleoluhäiretega inimeste igapäevaelule.

Üha rohkem uuringuid propageerib neurokognitiivse treeningu kasutamist erinevate häiretega, näiteks depressiooni või skisofreeniaga patsientidel. Nendes uuringutes pakutud ravimeetodid on kognitiiv-käitumusliku teraapia või depressiooniteraapiate laiendus, mis hõlmab täidesaatvaid funktsioone ja tähelepanu treenimist. Nende paranduste üldistamise võimalus uutele ülesannetele pole veel selge, kuid uuringud näitavad, et kognitiivse seisundi paranemine võib olla kasulik uute ülesannete puhul. Selle kognitiivse treeningu jaoks kasutati CogniFiti kognitiivse hindamise ja treenimise tööriista, kuna sellel on mitmeid omadusi, mis muudavad selle ideaalseks seda tüüpi uuringute ja ravimeetodite jaoks:

• Kasutab eelnevat kognitiivset hindamist, et suunata koolitus automaatselt vastavalt inimese esialgsetele vajadustele.
• Kohandab interaktiivse süsteemi abil kognitiivse treeningu ajal pidevalt raskusastet .
• Annab pärast iga koolitust visuaalset ja kirjalikku tagasisidet , et saaksite jälgida nende edusamme.
• See on teaduslikult täpne oma efektiivsuse, spetsiifilisuse, usaldusväärsuse ja kehtivuse poolest.

Metoodika

Värbamine ja disain

Uuringu läbiviimiseks valiti välja ambulatoorsed patsiendid, kes olid pikka aega Praha kliiniku psühhiaatriakeskuses ravil käinud. Nad kõik vastasid unipolaarse depressiooni (depressiooni) või bipolaarse depressiooni RHK-10 kriteeriumidele , rääkisid tšehhi keelt, oskasid kasutada oma personaalarvutit ja näitasid uuringu vastu huvi. Uuringust jäeti välja inimesed, kellel esines neuroloogilisi häireid või alkoholi- või narkosõltuvust.

Igale osalejale määrati rühm (eksperimentaalne või kontrollrühm), tasakaalustades patsientide osakaalu vastavalt nende diagnoosile (depressioon või bipolaarne häire) ja järgides soo ja vanuse samaväärsust. Kontrollrühm sai tavapärast ravi, samas kui eksperimentaalrühm sai lisaks tavapärasele ravile ka kognitiivset treeningut.

Esmalt hinnati enne ravi alustamist iga osaleja igapäevaelu toimimist ja neurokognitiivset seisundit. Pärast 8-nädalast sekkumist hinnati neid muutujaid uuesti. Uuring viidi läbi Praha Psühhiaatriakeskuses ja protokolli kiitis heaks eetikakomitee.

Tavapärane sekkumine

Tavapärast sekkumist rakendati nii eksperimentaal- kui ka kontrollrühmas. Seega oli see kontrollrühma ainus ravi . Teraapia koosnes regulaarsetest psühhiaatri külastustest, retseptiravimitest, individuaalsest või grupiteraapiast ning sotsiaaltöötajate abistamisest.

Peamised mõõdetud tulemused

CogniFiti kognitiivse treeningu tulemuste usaldusväärseks mõõtmiseks kasutati erinevaid emotsionaalse ja kognitiivse seisundi küsimustikke.

• Kognitiivsete ebaõnnestumiste küsimustik (CFQ).
• Düsektiivise küsimustik (DEX).
• Igapäevase mälu küsimustik (EMQ).
• Schwartzi tulemusskaala 10 (SOS).
• Subjektiivse elukvaliteedi küsimustik.
• Becki depressiooni inventuur-II (BDI-II).

Muud mõõtmised

CogniFiti hindamistes võeti arvesse kuut erinevat täidesaatva funktsiooni kontrolli mõõdikut: töömälu, nihutamine, pärssimine , visuaalse motoorika jälgimine, tähelepanu hajumine ja kuulmismälu.

Statistiline analüüs

SPSS 17 abil töötati välja korduvate mõõtmiste üldised lineaarsed mudelid, et hinnata rühmadevahelisi erinevusi kaheksa enesehinnangu muutuja ja seitsme täidesaatva kontrolli muutuja osas. Iga muutuja jaoks kasutati eraldi mudeleid. Sõltumatud muutujad olid rühmad (eksperimentaalne ja kontrollrühm) ning hindamise aeg (enne või pärast). Sõltuvad muutujad olid aga enesehinnangu või täidesaatva kontrolli muutujad. Kõikide muutuste hindamiseks kasutati paarisvalimide t-teste, Pearsoni korrelatsioonikordajat, hierarhilist regressioonanalüüsi ja sõltumatute valimite t-teste.

Tulemused ja järeldused

Uuringu tulemused näitasid, et kognitiivse treeningu läbinud osalejatel (eksperimentaalrühm) täheldati subjektiivsete depressioonisümptomite ja düseksekutiivsümptomite olulist vähenemist (nii et patsientide lähedased märkasid muutust). Peame arvestama, et need patsiendid olid väga motiveeritud ja neil ei olnud sügavat depressiooni, mis aitab neid tulemusi saavutada.

Kokkuvõttes võime öelda, et CogniFiti kognitiivne treening võib parandada depressiooni või bipolaarse häirega inimeste depressioonisümptomeid ja düseksekutiive sümptomeid . Sellel on oluline mõju nende ja teiste meeleoluhäirete ravis. CogniFiti kognitiivne treening täiendava teraapiana võib aidata vähendada nende häirete mitmesuguseid sümptomeid, mis omakorda võib parandada elukvaliteeti .